Aprillis kaubavahetuse kasv jätkus

pressiteade nr 75

Statistikaameti andmetel suurenes nii kaupade eksport kui ka import 2019. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4%. Aasta algusest on eksport ja import võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud kasvutrendis.

Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 156 miljonit eurot, mis oli 11 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samal ajal.

Aprillis oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Eksport suurenes enim Hollandisse (24 miljonit eurot), Ameerika Ühendriikidesse (23 miljonit eurot) ja Austraaliasse (15 miljonit eurot). Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (raske kütteõli, põlevkivikütteõli), Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ja Austraaliasse mineraalsete toodete (mootorikütus) eksport. Enim kahanes eksport Kanadasse ja Norra (mõlemasse vähenes 11 miljonit eurot). Norra veeti vähem mitmesuguseid tööstustooteid (kokkupandavad puitehitised) ja Kanadasse elektriseadmeid (kommunikatsiooniseadmed).

Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Ekspordi kasvu mõjutas enim transpordivahendite (14 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (13 miljonit eurot) ning elektriseadmete (7 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes mitmesuguste tööstustoodete (9 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu ja re-eksport suurenesid eelmise aasta aprilliga võrreldes mõlemad 4%. Enim suurenes Eesti päritolu elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning mehaaniliste masinate (seadmed pinnase töötlemiseks) väljavedu, samas vähenes mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised) eksport.

Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, Rootsist ning Saksamaalt (kõigi osatähtsus moodustas kogu impordist 11%). Kõige rohkem suurenes import Rootsist (45 miljonit eurot), kust suurenes enim elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Soomest (34 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine poole võrra.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid (12%), mineraalseid tooteid ja mehaanilisi seadmeid (mõlemaid 11%). Kõige enam suurenes transpordivahendite (17 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (20 miljonit eurot) sissevedu.

Võrreldes 2018. aasta sama kuuga vähenes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks 4%.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
KOKKU 4 491 4 814 7 5 136 5 344 4 -645 -530
Jaanuar 1 035 1 160 12 1 253 1 280 2 -218 -120
Veebruar 1 118 1 166 4 1 201 1 256 5 -83 -90
Märts 1 143 1 244 9 1 342 1 408 5 -199 -163
Aprill 1 195 1 244 4 1 340 1 400 4 -145 -156
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, aprill 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 244 100 4 KOKKU 1 400 100 4
EL 28 886 71 7 EL 28 1 099 79 3
Euroala 19 riiki 633 51 8 Euroala 19 riiki 769 55 -2
EL-i välised riigid 358 29 -2 EL-i välised riigid 301 21 11
1. Soome 203 16 2 1. Soome 160 11 -17
2. Rootsi 130 10 -4 2. Rootsi 152 11 42
3. Läti 114 9 -8 3. Saksamaa 151 11 -2
4. Saksamaa 87 7 5 4. Leedu 138 10 21
5. Venemaa 84 7 4 5. Venemaa 129 9 38
6. USA 75 6 44 6. Läti 125 9 7
7. Leedu 70 6 4 7. Poola 85 6 3
8. Holland 59 5 67 8. Holland 59 4 -26
9. Taani 48 4 29 9. Hiina 43 3 -9
10. Norra 40 3 -21 10. Itaalia 37 3 10
Eksport ja import kaubajaotise järgi, aprill 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 244 100 4 1 400 100 4 -156
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 104 8 14 141 10 9 -37
Mineraalsed tooted (V) 156 13 2 161 11 -11 -4
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 64 5 2 128 9 14 -64
Kummi- ja plasttooted (VII) 40 3 8 75 5 5 -35
Puit ja puittooted (IX) 134 11 5 50 4 -3 84
Paber ja pabertooted (X) 29 2 -8 25 2 9 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 3 2 58 4 9 -23
Metall ja metalltooted (XV) 101 8 -5 130 9 9 -28
Mehaanilised masinad (84) 113 9 5 152 11 -3 -39
Elektriseadmed (85) 186 15 4 181 13 -1 5
Transpordivahendid (XVII) 98 8 17 167 12 11 -70
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 44 4 17 31 2 0 13
Mitmesugused tööstustooted (XX) 97 8 -9 37 3 15 60
Muu 43 3 14 64 5 36 -21

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. mail, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20. mail. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Evelin Puura
Juhtivanalüütik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9259