Keskmine palk oli teises kvartalis 1419 eurot

pressiteade nr 97

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2019. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot. Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9% võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4% ja see tõusis võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal (2390 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2296 eurot) ning energeetikas (1913 eurot). Võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus). Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal - põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1817 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1685 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (11,2%) ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5%).

II kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju (1545 eurot) ja Tartu (1440 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1084), Valga (1060 eurot) ja Hiiu (971 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1900 eurot ja tunnis 12,5 eurot, mis on 6,8% suurem kui eelmise aasta II kvartalis.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017 – II kvartal 2019
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2017 I 1153 5,7
  II 1242 6,8
  III 1201 7,4
  IV 1271 7,5
2018 I 1242 7,7
  II 1321 6,4
  III 1291 7,5
  IV 1384 8,9
2019 I 1341 7,9
  II 1419 7,4

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ja ebaregulaarsed preemiad ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18.07.2019.Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 28 tööpäevaga. Statistikaameti andmete edastamise keskkonnas eSTAT saavad andmeid esitanud ettevõtted võrrelda oma ettevõtte palka, kasumit ja müügitulu sama tegevusala ning Eesti keskmiste näitajatega. Keskmise palga avaldamisel uuenevad palga võrdlusandmed ka eSTATis. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Karina Valma
Analüütik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 8420

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.