Keskmine palk oli suurim info ja side tegevusalal

pressiteade nr 142

Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,2%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,01 eurot, mis on 7% suurem kui möödunud aasta samal ajal.

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1435, augustis 1365 ja septembris 1389 eurot. Teise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 1,6% võrra. Palgad langesid peamiselt seetõttu, et ebaregulaarsed preemiad vähenesid 38% võrra. Võrreldes aastataguse ajaga on ebaregulaarsed preemiad tõusnud aga 9% võrra.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk (5,8%).

Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal (2360 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2257 eurot) ning energeetikas (1858eurot). Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus). Keskmine brutokuupalk vähenes aga mäetööstuse ning veevarustuse; kanalisatsiooni; jäätme- ja saastekäitluse tegevusaladel.

Brutokuupalk oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1723 eurot) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1650 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (10,3%) ning kõige aeglasem Eesti (7,5%) ja välismaa (7,6%) eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim Harju (1519 eurot) ja Tartu (1408 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1081 eurot), Valga (1066 eurot) ja Hiiu (1008 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (17,4%), Lääne (16,2%) ja Pärnu (13,5%) maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1870 eurot, mis on 7,9% suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017 – III kvartal 2019
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %
2017 I 1 153 5,7
  II 1 242 6,8
  III 1 201 7,4
  IV 1 271 7,5
2018 I 1 242 7,7
  II 1 321 6,4
  III 1 291 7,5
  IV 1 384 8,9
2019 I 1 341 7,9
  II 1 419 7,4
  III 1 397 8,2

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Tunnipalgas ei kajastu tasu mittetöötatud aja eest ja ebaregulaarsed preemiad. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2019. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 28 tööpäevaga. Statistikaameti andmete edastamise keskkonnas eSTAT saavad andmeid esitanud ettevõtted võrrelda oma ettevõtte palka, kasumit ja müügitulu sama tegevusala ning Eesti keskmiste näitajatega. Keskmise palga avaldamisel uuenevad palga võrdlusandmed ka
eSTAT-is. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Karina Valma
analüütik
ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
statistikaamet
tel 625 8420

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.