Oktoobris vähenes kaubavahetus endiselt

pressiteade nr 154

Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,27 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,45 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 184 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta oktoobriga võrreldes 6 miljonit eurot väiksem.

Peamised ekspordi sihtriigid olid Soome (17% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Eksport vähenes enim USA-sse (83 miljoni euro võrra) ja Singapuri (37 miljoni euro võrra), suurenes aga Belgiasse (21 miljonit eurot) ja Venemaale (16 miljonit eurot). USA-sse veeti vähem elektriseadmeid ja Singapuri mineraalseid tooteid, seevastu suurenes mineraalsete toodete väljavedu Belgiasse ja meditsiiniseadmete väljavedu Venemaale.

Kõige rohkem eksporditi Eestist elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kumbki moodustas 12% kogu kaupade ekspordist) ning puitu ja puittooteid (11%). Ekspordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (108 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (71 miljoni euro võrra) väljaveo vähenemine. Kõige enam ehk 49 miljonit eurot suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 69%. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes vähenes nende väljavedu 10%, kuid reeksport suurenes 2%. Soome jõuab 20% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist, Rootsi 14% ja Saksamaale 7%. Nende kaupade väljavedu vähenes peamiselt mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, töödeldud kütteõli) ja elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ekspordi vähenemise tõttu. Kõige rohkem suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu, oder) väljavedu.

Kogu kaupade impordist kõige rohkem toodi Eestisse kaupu Soomest (13%), Leedust (12%) ja Saksamaalt (10%). Kõige enam vähenes kaupade sissevedu Venemaalt (45 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt vähenes enim mineraalsete toodete ja Rootsist elektriseadmete sissevedu. Enim suurenes import Prantsusmaalt ja Lätist (vastavalt 14 ja 12 miljoni euro võrra). Prantsusmaalt toodi rohkem sisse transpordivahendeid ja Lätist mineraalseid tooteid.

Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid (14% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid (12%) ja elektriseadmeid (11%). Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (77 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (59 miljoni euro võrra) sissevedu. Enim suurenes transpordivahendite (26 miljoni euro võrra) sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuu kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, miljonit eurot Import, miljonit eurot Bilanss, miljonit eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
KOKKU 11 966 12 102 1 13 484 13 477 0 -1 518 -1 376
Jaanuar 1 035 1 157 12 1 254 1 279 2 -219 -121
Veebruar 1 118 1 163 4 1 203 1 251 4 -85 -88
Märts 1 143 1 238 8 1 344 1 404 4 -201 -166
Aprill 1 195 1 238 4 1 342 1 389 4 -147 -152
Mai 1 238 1 333 8 1 407 1 434 2 -169 -101
Juuni 1 269 1 172 -8 1 404 1 282 -9 -135 -110
Juuli 1 193 1 176 -1 1 319 1 376 4 -126 -200
August 1 184 1 153 -3 1 345 1 250 -7 -162 -97
September 1 231 1 203 -2 1 315 1 360 3 -84 -157
Oktoober 1 361 1 269 -7 1 551 1 453 -6 -190 -184
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, oktoober 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 269 100 -7 KOKKU 1 453 100 -6
EL-28 899 71 0 EL-28 1 168 80 -2
Euroala 19 riiki 640 50 4 Euroala 19 riiki 861 59 0
EL-i välised riigid 371 29 -19 EL-i välised riigid 285 20 -19
1. Soome 217 17 0 1. Soome 186 13 -2
2. Rootsi 137 11 -4 2. Leedu 169 12 -4
3. Läti 115 9 -7 3. Saksamaa 145 10 -8
4. Venemaa 84 7 24 4. Läti 136 9 10
5. Leedu 80 6 17 5. Rootsi 115 8 -13
6. Saksamaa 70 6 -5 6. Venemaa 106 7 -30
7. USA 65 5 -56 7. Poola 88 6 -3
8. Norra 52 4 1 8. Holland 61 4 -10
9. Belgia 48 4 77 9. Hiina 42 3 -22
10. Taani 42 3 -29 10. Prantsusmaa 42 3 49
Eksport ja import kaubagruppide järgi, oktoober 2019
Kaubagrupp kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 269 100 -7 1 453 100 -6 -184
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 151 12 49 144 10 4 8
Mineraalsed tooted (V) 116 9 -48 204 14 -27 -88
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 71 6 6 123 8 -2 -52
Kummi- ja plasttooted (VII) 44 3 6 81 6 -2 -37
Puit ja puittooted (IX) 138 11 -6 48 3 -10 89
Paber ja pabertooted (X) 30 2 -3 27 2 12 3
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 3 1 65 4 -4 -29
Metall ja metalltooted (XV) 105 8 -4 136 9 2 -30
Mehaanilised masinad (84) 129 10 17 144 10 1 -15
Elektriseadmed (85) 153 12 -32 161 11 -27 -8
Transpordivahendid (XVII) 90 7 20 167 12 19 -77
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 45 4 13 35 2 -3 9
Mitmesugused tööstustooted (XX) 112 9 0 51 4 24 62
Muu 49 4 16 67 5 3 -19

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad olid vastavalt 14. ja 15. novembril, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 20. novembril. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Evelin Puura
juhtivanalüütik
ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
statistikaamet
tel 625 9259

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja valmistabelites. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.