Keskmise brutokuupalga kasvu veab info ja side tegevusala

pressiteade nr 65

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6% võrra. Statistikaameti analüütik Karina Valma toob languse peamise põhjusena välja ebaregulaarsete preemiate vähenemise. „Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37% vähem, mis on aasta alguses igati loomulik,“ täpsustab Valma. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3% suurem kui mullu esimeses kvartalis.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, kvartalid, 2017–2020
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2017 I 1153 5,7
  II 1242 6,8
  III 1201 7,4
  IV 1271 7,5
2018 I 1242 7,7
  II 1321 6,4
  III 1291 7,5
  IV 1384 8,9
2019 I 1341 7,9
  II 1419 7,4
  III 1397 8,2
  IV 1472 6,3
2020 I 1404 4,8

Kõrgeim brutokuupalk oli esimeses kvartalis Harju (1546 eurot) ja Tartu maakonnas (1380 eurot) ning madalaim Valga (1079), Jõgeva (1078 eurot) ja Hiiu maakonnas (996 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (13,1%), Järva (11%) ja Lääne-Viru maakonnas (10,9%).

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2537 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2529 eurot) ning energeetikas (2338 eurot). Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam info ja side tegevusalal (15,6%). Ainsana langes brutokuupalk kaubanduse tegevusalal (8,7%).

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1814 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1715 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (7,1%) ja kõige aeglasem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (3,2%).

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18. aprill 2020. Statistikaamet avaldas kvartalikokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimise alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mida maksab Töötukassa töötajale tööandja nimel. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (keskmine palk ja tööjõukulu töötaja kohta, I kvartal 2020).

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181