Kaubavahetus kahanes viimati nii palju 11 aastat tagasi

pressiteade nr 73

Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Impordi suurem vähenemine tasakaalustas kaubavahetuse bilanssi.

Eestist eksporditi aprillis kaupu jooksevhindades 1,02 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,09 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 61 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 89 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul toimus viimane nii suur kaubavahetuse vähenemine 11 aastat tagasi ehk 2009. aastal. „Kaubavahetus kahanes aprillis enamikes olulistes kaubagruppides, kuid nii eksport kui ka import suurenesid koroonaviirusega seotud toodete, nagu näiteks desinfektsioonivahendite ja ravimite seas,“ selgitas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner aprillis oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Hollandisse (langus 35 miljonit eurot), Venemaale ja Rootsi (mõlemaisse 32 miljonit eurot). Hollandisse veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli, Venemaale mehaanilisi seadmeid ning Rootsi elektriseadmeid. Enim suurenes eksport Argentiinasse, kuhu eksporditi rohkem mootorikütuseid.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta aprilliga mineraalsete toodete (langus 63 miljonit eurot), transpordivahendite (47 miljonit eurot) ja elektriseadmete (31 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Kõige enam aga suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 12 miljonit eurot) eksport, kus enim kasvas desinfektsioonivahendite ja lämmastikväetiste väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 18% ja reeksport 16%. Enim vähenes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, kommunikatsiooniseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete, nagu näiteks magamistoa mööbli juurde kuuluvate lisade väljavedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (langus 66 miljonit eurot), Saksamaalt (42 miljonit eurot) ja Venemaalt (35 miljonit eurot). Rootsist ja Saksamaalt kahanes kõige rohkem sõiduautode ning Venemaalt kütuste sissevedu. Kaupade import kasvas kõige rohkem Soomest (kasv 9 miljonit eurot), kust toodi rohkem mootorikütuseid.

Kaupadest toodi Eestisse enim keemiatööstuse toorainet ja tooteid, elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite (langus 104 miljonit eurot), elektriseadmete (49 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (47 miljonit eurot) sissevedu. Kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 18 miljonit eurot) import, kus oluliseks mõjutajaks olid ravimid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2020
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2019 2020 muutus, % 2019 2020 muutus, % 2019 2020
KOKKU 4798 4503 -6 5323 4849 -9 -524 -346
jaanuar 1158 1150 -1 1278 1163 -9 -120 -12
veebruar 1163 1094 -6 1251 1212 -3 -88 -118
märts 1238 1234 0 1405 1389 -1 -166 -155
aprill 1239 1025 -17 1389 1086 -22 -150 -61
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, aprill 2020
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1025 100 -17 KOKKU 1086 100 -22
EL-27 665 65 -23 EL-27 823 76 -22
Euroala 19 riiki 478 47 -24 Euroala 19 riiki 631 58 -18
EL-i välised riigid ja Suurbritannia 360 35 -4 EL-i välised riigid ja Suurbritannia 263 24 -21
1. Soome 185 18 -9 1. Soome 168 15 6
2. Rootsi 97 10 -25 2. Saksamaa 107 10 -28
3. Läti 84 8 -26 3. Leedu 104 10 -24
4. Saksamaa 74 7 -15 4. Läti 96 9 -22
5. USA 73 7 -1 5. Venemaa 94 9 -27
6. Leedu 51 5 -26 6. Rootsi 79 7 -46
7. Venemaa 50 5 -39 7. Poola 74 7 -13
8. Norra 38 4 -5 8. Holland 55 5 -7
9. Taani 37 4 -23 9. Hiina 49 4 14
10. Poola 34 3 12 10. Belgia 24 2 -7
Eksport ja import kaubagruppide järgi, aprill 2020
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1025 100 -17 1086 100 -22 -61
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 99 10 -6 117 11 -16 -18
Mineraalsed tooted (V) 94 9 -40 116 11 -28 -22
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 75 7 18 145 13 14 -70
Kummi- ja plasttooted (VII) 33 3 -18 67 6 -9 -34
Puit ja puittooted (IX) 121 12 -9 49 5 0 72
Paber ja pabertooted (X) 27 3 -8 20 2 -19 7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 26 2 -24 41 4 -28 -14
Metall ja metalltooted (XV) 86 8 -15 113 10 -15 -26
Mehaanilised masinad (84) 93 9 -17 105 10 -31 -12
Elektriseadmed (85) 152 15 -17 124 11 -28 28
Transpordivahendid (XVII) 51 5 -48 65 6 -62 -14
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 47 5 9 29 3 -9 18
Mitmesugused tööstustooted (XX) 78 8 -19 27 2 -26 51
Muu 43 4 -1 68 6 5 -25

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja valmistabelites. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.