2021. aasta rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani.
Loendusmetoodika võib riik vabalt valida, kuid see peab olema kvaliteedinõuete kohane. Statistikaametis on 2010. aastast tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel, samuti muudes riiklikes statistikatöödes.
Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.
Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.
Oktoobri alguses külastas Eestit rahvusvaheline loendusekspert Eric Schulte Nordholt Hollandi statistikaametist. Eric on loenduse korraldamist nõustanud maailma eri riikides ning samuti on ta viimased kümme aastat nõustanud Eestit 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) ettevalmistamisel. Holland teeb registritel põhinevat loendust juba alates 1980ndatest. Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots uuris eksperdilt maailma loendustrende ja hinnangut Eesti valitud meetodile.
Statistikaamet kohtus täna tehnoloogiaekspertide ja analüütikutega, et tutvustada registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) tehnilist lahendust ja sellest tulenevaid võimalusi.
Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.
Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).
Infokiri annab ülevaate REGRELi projekti edenemisest 2018. aasta II poolaastal.
Tutvustas REGRELi jaoks kasutusele võetud uusi andmeallikad ja meetodeid ning rääkis rahvaloenduste tulevikust Euroopa Liidus.
Amet ja sissetulekuallikas on kõigil loendustel esitatud küsimus (mõnikord väljavõttelisel loendusel). Küsimuse sisu ja eesmärk on ajas mitu korda muutunud. Alati on küsitud konkreetset ametinimetust, kuid tulemused on avaldatud rühmitatult. Nii küsitava mõiste sisu, terminoloogiline tähistus kui ka rühmitamine on olnud pidev arutlusobjekt. See on nii endiselt, sest rahvusvaheliselt ja riiklikult avaldatavad rühmad püütakse saada administratiivsetesse registritesse kantud ametinimetusest. Artikkel annab ülevaate, kuidas on rahvaloenduste jooksul selle küsimuse esitamine muutunud, analüüsib, mis võivad olla muutuste põhjused.
Eesti valmistab ette metoodikat, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registriandmete põhjal (REGREL). Loendustunnustest kasutatakse hõiveseisundi moodustamiseks kõige rohkem andmekogusid. Eesti tööjõu-uuring (ETU) on parim võrdlusallikas, et kontrollida registripõhise hõiveseisundi kvaliteeti. Artiklis antakse ülevaade hõiveseisundi moodustamisest ja võrdluse tulemustest.