REGREL

Mida tähendab registripõhine loendus?

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani.

Loendusmetoodika võib riik vabalt valida, kuid see peab olema kvaliteedinõuete kohane. Statistikaametis on 2010. aastast tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel, samuti muudes riiklikes statistikatöödes.

Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.

Loe edasi

Ameti ja sissetulekuallika küsimus rahvaloendustel

artikkel
Veiko Berendsen
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 42)

Amet ja sissetulekuallikas on kõigil loendustel esitatud küsimus (mõnikord väljavõttelisel loendusel). Küsimuse sisu ja eesmärk on ajas mitu korda muutunud. Alati on küsitud konkreetset ametinimetust, kuid tulemused on avaldatud rühmitatult. Nii küsitava mõiste sisu, terminoloogiline tähistus kui ka rühmitamine on olnud pidev arutlusobjekt. See on nii endiselt, sest rahvusvaheliselt ja riiklikult avaldatavad rühmad püütakse saada administratiivsetesse registritesse kantud ametinimetusest. Artikkel annab ülevaate, kuidas on rahvaloenduste jooksul selle küsimuse esitamine muutunud, analüüsib, mis võivad olla muutuste põhjused.

Väljaande kaas

Loe edasi

Hõiveseisundi moodustamine registriandmete põhjal

artikkel
Maret Muusikus, Kristi Lehto
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)

Eesti valmistab ette metoodikat, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registriandmete põhjal (REGREL). Loendustunnustest kasutatakse hõiveseisundi moodustamiseks kõige rohkem andmekogusid. Eesti tööjõu-uuring (ETU) on parim võrdlusallikas, et kontrollida registripõhise hõiveseisundi kvaliteeti. Artiklis antakse ülevaade hõiveseisundi moodustamisest ja võrdluse tulemustest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Partnerlusindeks

artikkel
Ene-Margit Tiit, Helle Visk, Vassili Levenko
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 29)

Kuigi arenenud riikides, sh ka Eestis, püütakse statistika tegemiseks järjest rohkem kasutada riiklikke registreid, on mõnikord probleemiks registrite ebatäpsus, mille taga on madal registreerimiskultuur ja vähene lojaalsus. Eestis on tõsine probleem elukohtade adekvaatse registreerimisega, mistõttu moondub ka leibkondade ja perekondade struktuur registripõhises statistikas. Selle probleemi lahenduseks pakutakse artiklis originaalset registrite põhjal arvutatavat partnerlusindeksit, mille alusel õnnestub hinnata partnerlussuhteid olulise osa registripõhiste üksikvanemate puhul.

Väljaande kaas

Loe edasi

REGRELi infokiri II poolaasta 2017

artikkel

Infokiri annab ülevaate REGRELi projekti edenemisest 2017. aasta II poolaastal.

Loe edasi

Andmekogude kvaliteedi hindamine 2017. aastal

artikkel

Statistikaametil valmis REGREL läbiviimiseks vajalike riiklike andmekogude andmekvaliteedi analüüs. Kvaliteedi hindamise aluseks olid andmekogudest REGRELi jaoks 2017. aastal hõivatud andmed. Üksikutel juhtudel on vigade esinemise hindamisel kasutatud ka varasemaid väljavõtteid.

Loe edasi

Balti loenduse seminar tähistas 2017. aastal 20. aastapäeva

artikkel
Diana Beltadze
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 89)

Balti riikide rahva ja eluruumide loenduse seminaride ajalugu on eelkõige Eesti, Läti ja Leedu statistikute, loendusjuhtide ja ekspertide koostöö ajalugu. Artiklis tutvustatakse Baltimaade statistikaametite koostöö olulisemaid rõhuasetusi loenduse teemal.

Väljaande kaas

Loe edasi

Konverents "Statistika ja unistuste aruandlus"

artikkel

Rääkis halduskoormuse vähendamisest ja muudatustest töötamise registri (TÖR) täitmisel 2018. aastal.

Loe edasi

REGRELi infokiri I poolaasta 2017

artikkel

Infokiri annab ülevaate REGRELi projekti edenemisest 2017. aasta I poolaastal.

Loe edasi

Statistikaameti teabepäev KOVidele

artikkel

Õiged andmed saavad alguse KOVidest

Loe edasi

Rahvaarvu arvutamine: residentsuse indeks vs. rahvastikuregister

artikkel
Koit Meres
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 57)

Euroopa Liidu kodanike registreerimata lahkumisest on saanud elanikkonna arvepidamise probleem. Analüüsi eesmärk on vaadata tegeliku rände ja rahvastikuregistris registreeritud rändemuutuse seoseid. Tegeliku rände hindamiseks kasutatakse residentsuse indeksit.

Väljaande kaas

Loe edasi