Rahva ja eluruumide loendus on rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kogumine, analüüsimine ja üldistamine täpselt määratud loendusmomendiga.
Kes loendust korraldab?
Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, kes kohustab liikmesriike tegema järjekordse rahvaloenduse ettenähtud aastal ja määrab täpse kohustuslike väljundtunnuste loendi ning nende esitamise vormi, et tagada kõigi liikmesriikide andmete võrreldavus.
Eestis korraldab loendust statistikaamet.
Loendusmoment
Eesti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on 31.12.2021. Loendusmoment on hetk, mille seisuga tuleb esitada kõik rahvaloendusel kogutavad andmed olenemata vastamise ajast ja viisist. Andmete kogumine toimub 2022. aasta alguses.
Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb kombineeritud meetodil
See tähendab, et kasutatakse riiklike andmekogude ehk registrite andmeid ning selle info saamiseks, mida registrites pole, küsitakse andmeid otse inimestelt. Riikliku statistika seadusega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 763/2008 on kinnitatud andmestik ehk loendustunnused, mille kohta loendusel infot kogutakse. Loendustunnused
Eesti registrid on maailmatasemel, kuid neis puuduvad andmed inimeste enesehinnangulise info (nn lisatunnuste) kohta: usuline kuuluvus, terviseprobleemi olemasolu ja mõju inimese tavategevusele, võõrkeelte oskus. Samuti puuduvad täpsed andmed tegeliku ja registreeritud elukoha erinevuse kohta, mis tuleneb rahvastikuregistri ebatäpsetest elukohaandmetest.
Praegu on veel lahtine, kuidas registrites puuduvate tunnuste (nn lisatunnuste) andmed saada ja loenduse korraldamiseks on kaalukausil kaks kombineeritud meetodit:
1) registripõhise loenduse ja valikvaatluste kombinatsioon;
2) registripõhise loenduse ja tavapärase kõikse loenduse kombinatsioon.
Valikvaatluse rakendamisel (variant 1) vastavad loenduse lisatunnuste küsimustele ca 60 000 inimest, kõikse loenduse puhul (variant 2) kogu elanikkond (1,3 miljonit). Mõlemad loendusmeetodid on lubatud vastavalt Euroopa Liidu määrusele ning tagavad kõikide loendustunnuste kohta kvaliteetsed tulemused kohaliku omavalitsuse tasandil. Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikanõukogu soovitab kasutada loenduseks registripõhise loenduse ja valikvaatluste kombinatsiooni.
Statistikaamet otsustab loendusmeetodi 2020. aastal.
Registrite arendamine on vajalik
Loendusel inimeste kätte saamine on globaalne probleem, mille lahenduseks on registripõhine loendus, mille puhul tehakse andmete täpsustamiseks registrite ristkasutust. Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu kohaselt peaksid kõik Euroopa Liidu riigid alates 2024. aastast tegema loendust igal aastal, seega on Eesti 2021. aasta kombineeritud meetodil toimuval loendusel registrite kasutamine põhjendatud nagu ka tulevikus üleminek täielikult registripõhisele loendusele. Registritesse tehtud investeeringud on väga vajalikud, samuti on oluline registrite arendamine.
2021. aasta loenduse ettevalmistustöid on statistikaametis kümne aasta jooksul (2010–2019) tehtud ligi 16 miljoni euro eest, millest pool on kasutatud ministeeriumides registrite arendamiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks. Loendustööd kestavad veel aastatel 2020–2023 ja lõpevad 2024. aastal, kui kõik loendustulemused on avaldatud.
Mida tähendab registrite kasutamine loendusel?
See tähendab, et kasutatakse infot, mida elanikud on riiklikesse andmekogudesse ehk registritesse esitanud.
Statistikaametis on 2010. aastast tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et kasutada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registrite andmeid. Meetodi hindamiseks on korraldatud prooviuuring (2014. aastal), kaks prooviloendust (esimene 2016. aastal ja teine 2019. aastal).
Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed nii Eesti kõigi elanike kui eluruumide kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel, samuti muudes riiklikes statistikatöödes.
2021. aasta loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.
Mida tuleb teha andmekogudes?
Registrite andmeid kasutaval loendusel on tähtis osa andmekogudel. Iga andmekogu haldaja peab tagama, et andmestik on täielik, sisaldades kõiki andmekogu põhikirjaga ettenähtud andmeid. Kõik andmed peavad olema täpsed, täielikud ja ajakohased. Registripõhiseks loenduseks on tarvis turvalist ja operatiivset andmevahetuse võimalust, mis on Eestis välja töötatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud X-tee.
Registripõhise loenduse ettevalmistamisel paraneb koostöö käigus kõigi andmekogude andmekvaliteet, mis muudab tõhusamaks nende andmekogude kasutamise ühiskonna hüvanguks.
Registripõhise loenduse eeldused
Riiklikud andmekogud
Riiklike andmekogude kaetus – hõlmatud peab olema kogu elanikkond ja eluruumid
Riiklike andmekogude andmete pidev uuendamine ja kvaliteet, mis tagatakse järjekindla kontrolliga
Riiklike andmekogude ühitatavus (sh kõigi aadresside kooskõla aadressistandardiga)
Riiklike andmekogude definitsioonide ja mõistete kooskõla rahvaloendustes (rahvusvaheliselt) kasutatavatega
Riiklikud andmekogud 2021. aasta loendusel
RR – rahvastikuregister; EHIS – Eesti hariduse infosüsteem; MKR – maksukohustuslaste register; EHR – riiklik ehitisregister; KR – kinnistusraamat; ARIREG – äriregister; STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; KIRST – ravikindlustuse andmekogu; KVKR – kaitseväekohustuslaste register; EMPIS – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; KOPIS – kohustusliku kogumispensioni register; TÖR (EMTA) – töötamise register; ETR – elamis- ja töölubade register; maa-ameti aadressiandmete süsteem (ADS-süsteem); e-toimik; KMAIS – isikut tõendatavate dokumentide andmekogu; liiklusregister, EMSR – meditsiiniline sünniregister; RETS – retseptikeskus; SAP – riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu; SKAIS – sotsiaalkaitse infosüsteem; RAKS – riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; SPR – surmapõhjuste register; TETRIS – töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; KIR – vangide ja kriminaalhooldusaluste register.
Svetlana Raudonen: rahvaloenduse ettevalmistused püsivad graafikus
– artikkel Svetlana Raudonen
Ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks kestavad mitmendat aastat. Kogu protsess hõlmab lisaks infosüsteemi laiaulatuslikule arendustöödele ka koostööd erinevate asutuste ja ministeeriumitega. Kuna traditsiooniline loendus toimub sel korral registriandmete alusel, on koostöö keskmes Eesti registrites olevate andmete kvaliteedi tõstmine, kirjutab aasta algusest rahva ja eluruumide loenduse projekti juhtiv Svetlana Raudonen.
Rahvaloenduse hind sõltub loendatavate arvust ja metoodikast
– artikkel Diana Beltadze, statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht
Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb vastavalt teadlaste soovile kombineeritud meetodil. Meie registrid on küll maailmatasemel, kuid neis puuduvad andmed loendusprogrammi lisatunnuste kohta: usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus.
REGREL. Isehakanud Norra kuningatest ja sellest, miks registreid võib usaldada
– Statistikablogi Diana Beltadze
Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.
REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks
– Statistikablogi Taavi Jakobson
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.
REGREL. Kas lugeda rahvast savitahvlite või taimejuurte abil?
– Statistikablogi Ene-Margit Tiit
Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?
REGREL. Elukoht garaažis või alajaamas. Aga päriselt?
– Statistikablogi Mall Kivisalu
Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.
REGREL. Rahvastikuregister on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis
– Statistikablogi
Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.
REGREL. Rahvaloendus maailmas: kelle uksele loendaja koputab?
– Statistikablogi Diana Beltadze
Uus aeg nõuab uuendusi ka rahvaloenduse metoodikas. Inimesed liiguvad maailmas rohkem ringi, elavad mitmes kohas ja töötavad eri riikides. Kuidas kavatsevad riigid oma rahva üle lugeda?
REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas
– Statistikablogi statistikaamet
Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.
