Rahvaloenduse hind sõltub loendatavate arvust ja metoodikast

Diana Beltadze, statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht

Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb vastavalt teadlaste soovile kombineeritud meetodil. Meie registrid on küll maailmatasemel, kuid neis puuduvad andmed loendusprogrammi lisatunnuste kohta: usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus.

Rahvaloenduse hind sõltub loendatavate arvust ja metoodikast

Praegu on veel lahtine, kuidas lisatunnuste andmed saada ja kaalukausil on kaks kombineeritud meetodit:

1) registripõhise loenduse ja valikvaatluste kombinatsioon;

2) registripõhise loenduse ja tavapärase kõikse loenduse kombinatsioon.

Valikvaatluse rakendamisel vastavad loenduse lisatunnuste küsimustele ca 60 000 inimest, kõikse loenduse puhul kogu elanikkond (1,3 miljonit). Mõlemad loendusmeetodid on lubatud vastavalt Euroopa Liidu määrusele ning tagavad kõikide loendustunnuste kohta kvaliteetsed tulemused kohaliku omavalitsuse tasandil. Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikanõukogu soovitab kasutada loenduseks registripõhise loenduse ja valikvaatluste kombinatsiooni.

Registrite arendamine on vajalik

Loendusel inimeste kätte saamine on globaalne probleem, mille lahenduseks on registripõhine loendus, milles andmete täpsustamiseks kasutatakse paljude registrite ristkasutust. Loenduse ettevalmistustöid on statistikaametis kümne aasta jooksul (2010-2019) tehtud ligi 16 miljoni euro eest, millest pool on kasutatud ministeeriumides registrite arendamiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks. Loendustööd kestavad veel aastatel 2020-2023 ja lõpevad 2024. aastal kui kõik loendustulemused on avaldatud. Olgu öeldud, et alates 2024. aastast peavad kõik EL riigid tegema loendust igal aastal, seega on registritesse tehtud investeeringud ja nende arendamine igati põhjendatud.

Mis maksab loendus?

Loenduse varasem eelarveprognoos kogumaksumuse kohta tehti arvestusega, et tuleb vaid registripõhine loendus. Selle maksumuseks on 25 miljonit eurot ehk 19 eurot elaniku kohta. Statistikanõukogu soovitatud meetodil suureneks loenduse eeldatav maksumus 3–5 miljonit eurot, seega oleks loenduse kogumaksumus kuni 30 miljonit eurot ehk 23 eurot elaniku kohta. Kombineerides registrite andmeid tavaloendusega, st kõiki inimesi küsitledes, suureneks loenduse kogukulu vähemalt 13 miljonit eurot, millest olulisemad kuluartiklid on uue veebipõhise kogumisrakenduse loomine ja loenduse läbiviimine. Loenduse planeeritavaks kogumaksumuseks kujuneks sellisel juhul 38 miljonit eurot ehk 29 eurot elaniku kohta.

Mis määrab loenduse hinna?

Kõikse loenduse korraldamine lisatunnuste kohta info saamiseks maksab seega ca 10 miljonit rohkem kui valikuuringu tegemine nende vastuste saamiseks.

Eelmisel loendusel tegime internetis vastamisega maailmarekordi: 67% inimestest esitas veebi kaudu oma andmed. Hetkel kehtiv maailmarekord on 68%. Aastakümnete pikkune kogemus erinevate veebiküsitluste läbiviimisel annab kindluse öelda, et maailmarekordist paremat tulemust on keeruline ka e-Eestil üle lüüa. Seega kui e-loendusel osalejad on ankeedi õigesti täitnud, peab loendaja kõikse loenduse puhul jõudma vähemalt 416 000 inimeseni, keda võib pidada kõige keerukamaks osaks loendatavatest. Sest lisaks neile, kes ei saa või ei oska internetis vastata, tuleb kätte saada ka need, kes ei soovi loendusel osaleda. Eelmisel loendusel oli vaja kolmandik veebis esitatud leibkonnaandmeid korda teha ja selleks tuli neid samu andmeid loendaja abil uuesti küsida.

Loendatava aeg on raha

Eestlane on oma aega ja privaatsust kõrgelt hindav inimene. 2011. aastal kulus 2—3-liikmelise leibkonna ankeedikomplekti täitmiseks internetis keskmiselt 51 minutit, küsitlejale vastates kulus vastajal 22 minutit, millele tuleb lisada küsitleja tööle kuluv aeg: eluruumist eluruumi liikumine, isikute otsimine ja kontakti saamine. Linnades on oluline mure trepikoja lukustatud uksest sisse saamine, maal elamu leidmine. Aega kulub ka loendatavate identifitseerimiseks ja vastama veenmiseks. Unustada ei saa ka küsitlejate värbamiseks ja koolitamiseks kuluvat aega, lisaks veel kõik vajalikud töövahendite soetamisega kaasnevad kulud.

Kas kõikse loendusega saab parema tulemuse?

Tavaloenduse suurim probleem on inimeste mitte kätte saamine loendamiseks. Eelmisel loendusel jäi loendamata 2,3% rahvastikust. Tavaloendusega ei ole võimalik üksiktunnuste osas saavutada sellist täpsust nagu registripõhise loendusega, mille puhul on suur osa andmeid dokumendipõhised, mis välistab eksitused, mida põhjustab leibkonnaliikme eest vastamine, unustamine ja soovimatus vastata.

Loenduste andmekogumisaeg on olnud aja jooksul erinev

2021. aasta rahvaloenduse andmekogumisaeg on kuu aega. Küsitlejate arv sõltub meetodist. Kõikse loenduse puhul on vaja 3000 küsitlejat.

2011. aasta oli rahvaloenduse andmekogumisaeg kolm kuud ja küsitlejaid oli 2200, kes tegid tööd poolteist kuud.

2000. aastal oli andmekogumisaeg kaks nädalat ja küsitlejaid oli 5400. Küsitlejad tegid ka eelloendust kaks nädalat enne loendus algust ja järelloendust kaks nädalat pärast loendust.