Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel

Statistikaamet

Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.

Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel
Foto: Shutterstock

Inimeste tervisealast infot on võimalik saada andmekogudest, kuid seniste uuringute väiksemate valimimahtude tõttu ei anna see tulemusi väiksemates jaotustes, et vajalikus mahus saada infot Eesti rahvastiku tervise hindamiseks, riigi arengukavade koostamiseks ja hindamiseks ning erinevate valdkondade teenuste arendamiseks. Selleks küsitaksegi rahvaloenduse raames inimestelt lisaks pikaajalise haiguse või muu terviseprobleemi olemasolu ja nendest probleemidest tingitud igapäevaelu tegevuste piiratuse kohta.

Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi kinnitusel annab enesehinnanguline terviseteave täiendavat infot haiguste ning diagnooside esinemissagedusele ja võimaldab paremini planeerida ning ellu viia ennetus- ja sekkumistegevusi haiguste ärahoidmiseks. Nii on rahvaloenduse andmeid kasutatud hetkel kehtiva rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 tulemuslikkuse hindamisel kui ka uue rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 ettevalmistamisel ja vajadus antud andmeid edaspidigi arengukava tulemuslikkuse hindamisel kasutada säilib.

Sotsiaalministeeriumi esindajad toovad statistikaametile saadetud selgituses välja, et pikaajalise haiguse või terviseprobleemide olemasolu ja tegevuste piiratuse küsimuste puhul on kõige olulisem võimalikult detailne piirkondlik vaade. See on ühtlasi vajalik sisend näiteks tervise- ja heaoluprofiilis, mille koostamist sätestab rahvatervise seadus. Lisaks kohalikele omavalitsustele on terviseandmed vajalikud ka teiste valdkondade teenuste kavandamiseks. Näitena võib tuua pikaajalise hoolduse reformi ettevalmistuse, kus lisaks valikuuringutest saadud maakondliku taseme andmetele uuriti ka REL 2011 andmeid just kohalike omavalitsuste kaupa.

Võõrkeelte ja murrete oskus

Rahvaloenduse küsitluses palutakse inimestel lisaks vastata, milliseid võõrkeeli ja murdeid nad oskavad. Eesti Keele Instituudi ja keeleteadlaste kinnitusel arvestavad keeleoskusega seotud küsimused rahvaloendusel ühiskonna elulisi huve ning vajadusi.

„Neist andmetest kujuneb pilt, kuidas toimib riigikeel elutähtsates valdkondades, kuidas areneb ühiskonna konsolideerumine ja uustulnukate lõimumine, kas riigikeele õpe on olnud efektiivne, kas murdekeele toetamine on andnud soovitud tulemusi, kas kulutatud raha ning jõupingutused on läinud asja ette. Nendele andmetele toetudes uurivad keeleteadlased eesti keele kestlikkust, mitmekeelsuse levikut ning riigikeele omandamise või murdekeele kasutamise suundumusi ajas,“ ütlevad keeleteadlased statistikaametile saadetud ühises selgituses.