Rahvastik

EV100: Mõeldes isadele

Statistikablogi
Alis Tammur

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Loe edasi

Eesti ei ole abielulahutuste osas enam Euroopa meister

Statistikablogi
Kadri Rootalu

Kui veel kakskümmend aastat tagasi oli Eesti lahutuste arvu poolest Euroopas esikohal, siis praeguseks oleme taandunud keskmike sekka. Samal ajal on aga vähenenud ka abielude arv.

Eesti ei ole abielulahutuste osas enam Euroopa meister

Loe edasi

Pereloome ‒ traditsioonilisest mudelist valikuvõimaluste rohkuseni

Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 4)
Kadri Raid

Viimastel aastakümnetel on paljusid perekonnauurijaid paelunud muutused perekonnas. Varem jälgiti pere loomisel võrdlemisi sarnast mudelit: abielluti, saadi laps(ed) ja selles abielus ka püsiti. Tänapäeval iseloomustab pereelu valikute rohkus nii peresündmuste planeerimisel kui ka nende järjekorra määramisel, mis omakorda on muutnud seda, kuidas perekondi luuakse.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

pressiteade nr 94

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Oodatav eluiga sünnimomendil, 1989-2017

Loe edasi

Narva mõistatus vajab lahendamist

Statistikablogi
Kaja Sõstra, Jaan Õmblus

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Narva mõistatus vajab lahendamist

Loe edasi

Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

1930ndatel keskmine sündide arv päevas kuude kaupa

Loe edasi

Eesti on juba kolm aastat olnud positiivse sisserännu maa

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)
Alis Tammur

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess.

Väljaande kaas

Loe edasi

Kas abiellumiseks peaks ootama maagilist kuupäeva?

Statistikablogi
Kadri Raid, Alis Tammur

Eestis on suvi pulmapidude kõige populaarsem aeg, sageli soovitakse abielu registreerida ka mõnel numbriliselt maagilisel kuupäeval, sest usutakse, et see tagab hea abieluõnne. Statistikaameti analüüsist aga selgub, et numbrimaagiat ei tasu üle tähtsustada.

Kas abiellumiseks peaks ootama maagilist kuupäeva?

Loe edasi

Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest

pressiteade nr 50

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Rahvaarvu muutus, 2008–2017

Loe edasi

Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 54)
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Väljaande kaas

Loe edasi