Rahvastikunäitajad ja koosseis

Demograafilised põhinäitajad on peamised rahvastikku iseloomustavad näitajad, mis on esitatud absoluutarvudes või kordajatena. Demograafilised põhinäitajad on loomulik iive, oodatav eluiga, sündimuse, suremuse, abiellumuse ja lahutumuse näitajad ning tööturusurveindeks ja ülalpeetavate määr.

Loe edasi

Statistikaamet tutvustas tehnoloogiaekspertidele registripõhist rahvaloendust

pressiteade nr 117

Statistikaamet kohtus täna tehnoloogiaekspertide ja analüütikutega, et tutvustada registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) tehnilist lahendust ja sellest tulenevaid võimalusi.

Statistikaamet tutvustas tehnoloogiaekspertidele registripõhist rahvaloendust

Loe edasi

Statistikaamet käis Riigikogus rahvaloenduse ettevalmistust tutvustamas

pressiteade nr 110

Statistikaamet kohtus Riigikogu fraktsioonide ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga, et tutvustada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusega kogutavaid andmeid ja loenduse meetodit.

REGREL kohtumine

Loe edasi

Elame järjest kauem, aga tervena elatud aastad lühenevad

pressiteade nr 105

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Loe edasi

Meie armas Kagu-Eesti

Statistikablogi
Statistikaamet

8.-16. augustini kestis ametnike välitööde programm Kagu-Eestis, mille eesmärk oli edendada sealse piirkonna elu. Välitöödel ja üritustel osales kokku ligi 700 inimest.

Meie armas Kagu-Eesti

Loe edasi

Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu

pressiteade nr 53

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.

Loe edasi

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

Statistikablogi
Helerin Äär, Mihkel Servinski

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Rohkem kui pool Eestimaast on asutamata

Loe edasi

Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus

Statistikablogi
Kadri Raid, Alis Tammur

Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.

Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus

Loe edasi

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Statistikablogi
Helerin Äär

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Loe edasi

Veerandsada kilomeetrit sõbralikkust

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel on Eestis kümme maakonda, kus on Sõpruse või Sõbra tee, tänav, puiestee, põik või väljak. Sõpruse või Sõbra on koduseks aadressiks ligi 15 460 Eesti elanikul ning sõbralik teede- ja tänavavõrgustik katab 26,4 kilomeetrit.

Veerandsada kilomeetrit sõbralikkust

Loe edasi

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

pressiteade nr 7

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Rahvaarvu muutus 2012–2018

Loe edasi