Rahvastikunäitajad ja koosseis

Demograafilised põhinäitajad on peamised rahvastikku iseloomustavad näitajad, mis on esitatud absoluutarvudes või kordajatena. Demograafilised põhinäitajad on loomulik iive, oodatav eluiga, sündimuse, suremuse, abiellumuse ja lahutumuse näitajad ning tööturusurveindeks ja ülalpeetavate määr.

Loe edasi

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

pressiteade nr 7

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Rahvaarvu muutus 2012–2018

Loe edasi

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Statistikablogi
Kadri Raid, Alis Tammur

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Loe edasi

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 9)
Kadri Raid, Alis Tammur

Artikkel annab ülevaate Rahandusministeeriumi tellimusel valminud andmekaevea projekti „Millisesse perre sünnivad lapsed?“ tulemustest.

Väljaande kaas

Loe edasi

EV100: Mõeldes isadele

Statistikablogi
Alis Tammur

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Loe edasi

Pereloome ‒ traditsioonilisest mudelist valikuvõimaluste rohkuseni

Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 4)
Kadri Raid

Viimastel aastakümnetel on paljusid perekonnauurijaid paelunud muutused perekonnas. Varem jälgiti pere loomisel võrdlemisi sarnast mudelit: abielluti, saadi laps(ed) ja selles abielus ka püsiti. Tänapäeval iseloomustab pereelu valikute rohkus nii peresündmuste planeerimisel kui ka nende järjekorra määramisel, mis omakorda on muutnud seda, kuidas perekondi luuakse.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

pressiteade nr 94

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Oodatav eluiga sünnimomendil, 1989-2017

Loe edasi

Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

1930ndatel keskmine sündide arv päevas kuude kaupa

Loe edasi

Eesti on juba kolm aastat olnud positiivse sisserännu maa

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)
Alis Tammur

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest

pressiteade nr 50

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Rahvaarvu muutus, 2008–2017

Loe edasi

Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 54)
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Väljaande kaas

Loe edasi