Rahvastikusündmused

Rahvastikusündmuste valdkonnas avaldatakse statistikat sündide, surmade, abielude, lahutuste, abortide ja rände kohta. Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti elanike sündmusi.

Loe edasi

Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist

pressiteade nr 77

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra.

Loe edasi

Kõige populaarsemad olid Robin ja Sofia

Statistikablogi
Kaja Sõstra

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

Kõige populaarsemad olid Robin ja Sofia

Loe edasi

Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem

Statistikablogi
Alis Tammur

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem

Loe edasi

Külade rahvaarv jõudis kaardile

Statistikablogi
Alis Tammur, Ülle Valgma

Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.

Külade rahvaarv jõudis kaardile

Loe edasi

Emadus täna ja eile

Statistikablogi
Alis Tammur

Kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast? Tihti räägitakse nagu valitseks Eesti sündimuses erandlik olukord, kus naised sünnitavad järjest hilisemas eas, kuid läbi aja ongi sünnitusiga olnud erinev. Lähiminevikus, ajal, mil sündisid praegu sünnituseas olevad emad, oli tõesti periood, kus sünnitamine oli jäetud põhiliselt väga noorte naiste ülesandeks. Kuulsin hiljuti lugu hea tuttava kohta, et kui ta 1970ndate keskel 29-aastasena oma esimest last läks sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.

Emadus täna ja eile

Loe edasi

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 9)
Kadri Raid, Alis Tammur

Artikkel annab ülevaate Rahandusministeeriumi tellimusel valminud andmekaevea projekti „Millisesse perre sünnivad lapsed?“ tulemustest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Jõulude ajal on sünnipäev 9600 eestimaalasel

Statistikablogi
Kadri Raid, Alis Tammur

Statistikaameti andmetel on jõululaupäeval sünnipäev enam kui 3300 Eesti elanikul, jõulu esimesel pühal 3200 ja jõulu teisel pühal ligi 3100.

Jõulude ajal on sünnipäev 9600 eestimaalasel

Loe edasi

Eesti ei ole abielulahutuste osas enam Euroopa meister

Statistikablogi
Kadri Rootalu

Kui veel kakskümmend aastat tagasi oli Eesti lahutuste arvu poolest Euroopas esikohal, siis praeguseks oleme taandunud keskmike sekka. Samal ajal on aga vähenenud ka abielude arv.

Eesti ei ole abielulahutuste osas enam Euroopa meister

Loe edasi

Narva mõistatus vajab lahendamist

Statistikablogi
Kaja Sõstra, Jaan Õmblus

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Narva mõistatus vajab lahendamist

Loe edasi

Eesti on juba kolm aastat olnud positiivse sisserännu maa

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)
Alis Tammur

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess.

Väljaande kaas

Loe edasi