Registripõhine rahva ja eluruumide loendus 2021. aastal – esimest korda Eestis ja kümnenda riigina maailmas

Mida tähendab registripõhine loendus?

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani.

Loendusmetoodika võib riik vabalt valida, kuid see peab olema kvaliteedinõuete kohane. Statistikaametis on 2010. aastast tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel, samuti muudes riiklikes statistikatöödes.

Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.

Miks loendusi korraldatakse?

ÜRO egiidi all korraldatakse rahvaloendusi kogu maailmas kümneaastase intervalliga. Rahvaloendusi on vaja rahvastikuprognooside tegemiseks ja mitmesuguste vajaduste hindamiseks, nende andmete alusel arvutatakse inimarengu indeks ja järjestatakse riike.

Eesti riigile on rahvaloendust tarvis, et riigi ja omavalitsuste juhtidel oleks teada rahvastiku olukord ning arengusuunad, elutingimused, haritus, hõivatus ja ränne – kõik see, mida on vaja arengukavade koostamiseks, arengu jälgimiseks ja suunamiseks. Avatud demokraatlikus ühiskonnas on oluline teada rahvastiku arengu peamisi näitajaid.

Kes loendust korraldab?

Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet ehk Eurostat, kes kohustab liikmesriike tegema järjekordse rahvaloenduse ettenähtud aastal ja määrab täpse kohustuslike väljundtunnuste loendi ning nende esitamise vormi, et tagada kõigi liikmesriikide andmete võrreldavus.

Eestis korraldab loendust statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus on Eesti püsielanikke ja eluruume hõlmav kõikne uuring ühtse programmi ja täpselt määratud loendushetkega – kõik andmed registreeritakse kindla hetke seisuga.

Mida tuleb teha andmekogudes?

Registripõhisel rahvaloendusel on tähtis osa andmekogudel. Iga andmekogu haldaja peab tagama, et andmestik on täielik, sisaldades kõiki andmekogu põhikirjaga ettenähtud andmeid. Kõik andmed peavad olema täpsed, täielikud ja ajakohased. Registripõhiseks loenduseks on tarvis turvalist ja operatiivset andmevahetuse võimalust, mis on Eestis välja töötatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud X-tee.

Registripõhise loenduse ettevalmistamisel paraneb koostöö käigus kõigi andmekogude andmekvaliteet, mis muudab tõhusamaks nende andmekogude kasutamise ühiskonna hüvanguks.

Registripõhise loenduse eeldused

  • Riiklikud andmekogud
  • Riiklike andmekogude kaetus – hõlmatud peab olema kogu elanikkond ja eluruumid
  • Riiklike andmekogude andmete pidev uuendamine ja kvaliteet, mis tagatakse järjekindla kontrolliga
  • Riiklike andmekogude ühitatavus (sh kõigi aadresside kooskõla aadressistandardiga)
  • Riiklike andmekogude definitsioonide ja mõistete kooskõla rahvaloendustes (rahvusvaheliselt) kasutatavatega

Riiklikud andmekogud registripõhise loenduse korraldamiseks

RR – rahvastikuregister; EHIS – eesti hariduse infosüsteem; MKR – maksukohustuslaste register; EHR – riiklik ehitisregister; KR – kinnistusraamat; ARIREG – äriregister; RKOARR – riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register; STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; KIRST – ravikindlustuse andmekogu; KVKR – kaitseväekohustuslaste register; PKR – riiklik pensionikindlustuse register; EMPIS (0145) (töötukassa) – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; VANGIS – riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register; KPR (KOPIS) – kohustusliku kogumispensioni register; TÖR (EMTA) – töötamise register, ETR – elamis- ja töölubade register, maa-ameti aadressiandmete süsteem (ADS-süsteem).

Mille kohta loendusega andmeid kogutakse?

  • Eluruum
  • Leibkond (leibkonnaliikmed ja nende sugulus)
  • Isik

Mida eluruumi kohta teada saadakse?

  • Eluruumi aadress
  • Eluruumi tüüp (korter, eramu, ridaelamuboks jm)
  • Selles eluruumis püsivalt elavate leibkondade arv, eluruumi omanik (Eesti elanik, välisriigi elanik jm)
  • Maja ehitamise aeg (ajavahemik)
  • Eluruumi tubade arv
  • Eluruumi pind (kasulik pind)
  • Köögi olemasolu eluruumis
  • Eluruumi olmemugavused (kütte liik, külm vesi, tualett, pesemisvõimalus: vann, dušš, saun)

Mida leibkonna kohta teada saadakse?

  • Leibkonna suurus ja tüüp, arvu ja koostise muutus
  • Perekonna suurus ja tüüp, partnerite sarnasus ja erinevus vanuse, rahvuse ja hariduse järgi
  • Isiku seisundi muutus leibkonnas ja perekonnas
  • Tava- ja asutusleibkondade arv

Mida isiku kohta teada saadakse?

  • Rahvus
  • Sünnikoht (ka vanemate sünnikoht)
  • Emakeel
  • Ränne
  • Haridus
  • Töötamine
  • Perekonnaseis
  • Laste arv naistel

Mis on uut 2021. aasta loendusel?

Eestis on varem olnud keeruline kindlaks teha elanike täpset arvu. Selleks on tarvis teada nende inimeste arvu, kes on Eestist välismaale lahkunud seda registreerimata. Aastal 2015 võeti statistikaametis kasutusele indeksipõhine metoodika, mis võimaldab Eesti registreid kasutades igal aastal kontrollida, kui palju inimesi elab Eestis ja kui paljud on siit lahkunud. Selle metoodika põhjal täpsustatud rahvaarv on rahvaloenduse alus. Indeksil põhinev metoodika võimaldab täpsustada sisse- ja väljarände suurust, samuti hinnata hargmaiste ehk osa aega mõnes teises riigis elavate ja riikide vahel liikuvate eestimaalaste arvu.

Mis muutub üleminekul registripõhisele loendusele?

Küsitlusloendusega võrreldes muutub registripõhisel loendusel mõnevõrra leibkondade arvestamine. Varem küsis loendaja, mitu leibkonda eluruumis elab, kuid registripõhise loenduse korral niisugust võimalust ei ole. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et registripõhise loenduse korral arvatakse kõik ühes eluruumis elavad isikud ühiseks leibkonnaks. Paratamatult muutub seetõttu mõnevõrra eri tüüpi leibkondade arv. Näiteks kui ühes eramus elab vanapaar ja noorem pere, kes majandavad omaette, siis arvestatakse need küsitlusloendusel eri leibkondadeks, registripõhise loenduse korral aga üheks mitme põlvkonnaga leibkonnaks. Samuti arvatakse registripõhise loenduse korral pererahva leibkonda näiteks tudengid, kes elavad korteris allüürnikena.

Kõigi leibkondade elamistingimuste kohta saadakse teave registritest. Seetõttu on tähtis, et inimesed, kes remondi või ümberehituse käigus parandavad oluliselt oma elamistingimusi, registreeriksid need muudatused kohalikus omavalitsuses. Oleks kahju (ja häbi teiste riikide ees), kui üldpilt eestlaste elamistingimustest ei kajastaks tegelikku olukorda, vaid näitaks vananenud andmeid.

Mis on registripõhise loenduse peamised probleemid?

Registripõhise loenduse tulemuste kvaliteet oleneb registrite andmekvaliteedist. Kui kõigis registrites on andmed täpsed, on ka tulemus väga hea. Jäävad ära vastajate kogemata või meelega tehtud vead (näiteks kui inimesed tahavad endi haridust näidata kõrgemana või ametiposti väärikamana), samuti loendajate inimlikud vead. Probleemi võivad põhjustada aga registrivead. Eestis on enamiku registrite andmekvaliteet hea või väga hea. Kõige rohkem ebatäpsusi on elukohtade aadressides: osa inimesi ei ole oma elukohta õigesti registreerinud. Need vead võivad põhjustada vigu asulate tulevikuplaanides. Seepärast tuleks enne loendust kõigil inimestel kontrollida oma elukoha andmeid rahvastikuregistris ja ebatäpsused kõrvaldada.

Miks on registripõhine loendus hea?

  • Registripõhise loenduse tulemuste kvaliteet on üldiselt hea: niihästi üle- kui ka alakaetus on välistatud. Samuti on märgatavalt vähenenud võimalus, et eri allikate andmed erinevad.
  • Registripõhise loenduse võib korraldada märksa tihedamini kui varasem kümneaastane periood. See võimaldab ühiskonna arengut pidevamalt jälgida.
  • Registripõhine loendus on samm üldise registripõhise statistika suunas, mille tulemusena väheneb isikute ja asutuste vastamiskoormus. Samas suunas edasi liikudes on võimalik, metoodilisi töid arendades jõuda ka suurandmetel põhineva statistikani.
  • Registripõhine loendus säästab tavaloendusega võrreldes riigile keskmiselt 25 × 1 300 000 minutit ehk 541 667 tundi ehk 67 708 tööpäeva ehk 280 inimtööaastat.
  • Registripõhine loendus võimaldab saada loendustulemused kiiremini kui tavaloendusega, sest väheneb inimlike eksimuste hulk, mida tavaloenduse korral tuleb andmekorrastusperioodil parandada. Kui samade riiklike andmekogude põhjal tehakse loendusi regulaarselt, saab loendustulemuste korrastamiseks ja analüüsimiseks kasutada standardtarkvara.
  • Registripõhine loendus on odavam, sest pole vaja tavaloenduse kõige töö- ja kulumahukamat etappi – küsitlusloendust.
  • Registripõhise loenduse kvaliteedi määrab registriandmete kvaliteet. Tagades registriandmete kvaliteedi (mis peaks olema iga riikliku andmekogu väga oluline eesmärk), on võimalik saada ka kvaliteetsed loendusandmed.
  • Registripõhine rahvaloendus kinnitab veel kord, et Eesti on maailma infotehnoloogiliste tippriikide hulgas, kuhu seni kuuluvad peale Põhjamaade vaid üksikud Euroopa riigid.