Registripõhise prooviloenduse metoodika

Registripõhise loenduse olulisim küsimus on registrite kvaliteet. Sageli on inimesed esitanud registritele ebatäpseid andmeid. Eesti suurim probleem on rahvastikuregistri elukohaandmete asjakohasus.

Registriandmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks suure hulga teiste registrite ja andmeallikate abil on statistikaametis välja töötatud indeksite metoodika. Registripõhisel prooviloendusel kontrollitakse selle metoodika kolme erijuhtu: residentsusindeksit, partnerlusindeksit ja paiknemisindeksit.

Andmeallikaks administratiivsed andmekogud

Indeksite teabeallikana kasutatakse Eesti administratiivseid andmekogusid, mis moodustavad hästi koostoimiva ühiste identifikaatoritega andmete süsteemi. Lähtudes eeldusest, et Eestis elav ja tegutsev inimene jätab tänapäeval enesest kirjetena jälgi eri andmekogudes, on võimalik igal aastal kontrollida nii inimeste siinviibimist (residentsust) kui ka omavahelisi seoseid ja paiknemist. Kontrollimise alus on registrites igal aastal fikseeritavad elumärgid, partnerlusmärgid ja paiknemismärgid. Indeksid moodustatakse igal aastal asjaomaste märkide lineaarsete kombinatsioonidena, seega saab jälgida isikute oleku muutumist aastate jooksul.

Indeks kõigile isikukoodi omanikele

Indeksid arvutatakse kõigile isikutele, kellele on kunagi antud Eesti isikukood. Seega on võimalik jälgida ka hargmaiseid isikuid, kes on Eestist lahkunud, samuti avastada nende naasmine või teha kindlaks penedelrändajate liikumine kodumaa ja teiste riikide vahel.

Indeksite ühtsed põhimõtted

Indeksite üldised põhimõtted on kindlaks määratud ja mudelite tunnuseid on kogemuste alusel hinnatud. Metoodikat arendatakse pidevalt: igal aastal võib täiendava teabe (sh ka suurandmete) põhjal lisanduda uusi märke. Kasutamise ja täiendavate uuringute käigus hinnatakse indeksipõhiste otsuste täpsust ja tulemuste juures esitatakse ka hinnanguvead. Täiendava teabe (lisanduvate märkide) kasutamisega suureneb indeksipõhiste hinnangute täpsus järjekindlalt.

Indeksitel põhinevat metoodikat on tutvustatud teaduskirjanduses ilmunud artiklites ja rahvusvahelistel konverentsidel. Nende praktiline rakendamine on pakkunud huvi mitme riigi rahvastikustatistikutele, kellel tuleb lahendada sarnaseid probleeme.

Leibkondade kontrolluuringu tulemused 2018