Registripõhise teise prooviloenduse põhimõtted

Registripõhine rahvaloendus on riigile proovikivi. Selle õnnestumisel või ebaõnnestumisel on suur mõju riigi mainele, eriti IT-võimekusele.

Eesti võimalust korraldada rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt, kaaluti juba eelmise, 2011. aasta loenduse eel. Siiski leiti, et registrid ei olnud selleks veel valmis, ka ei olnud välja töötatud registripõhise loenduse metoodika.

Mis on tehtud?

Eestis hakati registripõhise loenduse metoodikat välja töötama juba 2010. aastal eri asutuste metoodikaprojektiga. See andis võrdlemisi negatiivse hinnangu registrite süsteemile ja seadis kahtluse alla Eesti võimekuse korraldada registripõhine loendus. Statistikaameti registripõhise loenduse metoodika meeskond on aastatel 2013–2018 teinud tõhusat tööd.

  • Koostöös riiklike registritega on kontrollitud nende andmete kvaliteeti, osutatud puudustele ja toetatud kvaliteedi parandamist.
  • Välja on töötatud ja kontrollitud loendustunnuste arvutamise algoritmid registrite info põhjal.
  • Välja on töötatud metoodika (indeksid), mis võimaldab täpsustada registrite väära või ebatäpset teavet, kasutades mudeleid, mis sisaldavad paljude registrite ja muude teabeallikate infot.

Miks on vaja prooviloendust?

Rahvusvahelise tava ja Eurostati reeglistiku kohaselt korraldatakse loenduste eel prooviloendus. Eelkõige on seda vaja, kui tehakse olulisi metoodilisi muudatusi. Suurte ja põhjalike muudatuste korral on otstarbekas korraldada mitu prooviloendust. Mitu riiki (nt Soome) korraldasid viis aastat enne esimest ametlikku registripõhist loendust täiemõõdulise loenduse, mis võimaldas kontrollida loenduse metoodikat, tarkvara ja registrite ning kogu meeskonna valmisolekut.

Teise prooviloenduse eesmärk ja ülesanded