REGREL

Mida tähendab registripõhine loendus?

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani.

Loendusmetoodika võib riik vabalt valida, kuid see peab olema kvaliteedinõuete kohane. Statistikaametis on 2010. aastast tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel, samuti muudes riiklikes statistikatöödes.

Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.

Loe edasi

REGRELi infokiri II poolaasta 2017

artikkel

Infokiri annab ülevaate REGRELi projekti edenemisest 2017. aasta II poolaastal.

Loe edasi

Andmekogude kvaliteedi hindamine 2017. aastal

artikkel

Statistikaametil valmis REGREL läbiviimiseks vajalike riiklike andmekogude andmekvaliteedi analüüs. Kvaliteedi hindamise aluseks olid andmekogudest REGRELi jaoks 2017. aastal hõivatud andmed. Üksikutel juhtudel on vigade esinemise hindamisel kasutatud ka varasemaid väljavõtteid.

Loe edasi

Balti loenduse seminar tähistas 2017. aastal 20. aastapäeva

artikkel
Diana Beltadze
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 89)

Balti riikide rahva ja eluruumide loenduse seminaride ajalugu on eelkõige Eesti, Läti ja Leedu statistikute, loendusjuhtide ja ekspertide koostöö ajalugu. Artiklis tutvustatakse Baltimaade statistikaametite koostöö olulisemaid rõhuasetusi loenduse teemal.

Väljaande kaas

Loe edasi

Konverents "Statistika ja unistuste aruandlus"

artikkel

Rääkis halduskoormuse vähendamisest ja muudatustest töötamise registri (TÖR) täitmisel 2018. aastal.

Loe edasi

REGRELi infokiri I poolaasta 2017

artikkel

Infokiri annab ülevaate REGRELi projekti edenemisest 2017. aasta I poolaastal.

Loe edasi

Statistikaameti teabepäev KOVidele

artikkel

Õiged andmed saavad alguse KOVidest

Loe edasi

Rahvaarvu arvutamine: residentsuse indeks vs. rahvastikuregister

artikkel
Koit Meres
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 57)

Euroopa Liidu kodanike registreerimata lahkumisest on saanud elanikkonna arvepidamise probleem. Analüüsi eesmärk on vaadata tegeliku rände ja rahvastikuregistris registreeritud rändemuutuse seoseid. Tegeliku rände hindamiseks kasutatakse residentsuse indeksit.

Väljaande kaas

Loe edasi

Registripõhise ja tegeliku elukoha kattuvus

artikkel
Helerin Äär
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 73)

Elukohaandmete ebatäpsus on üks suurimaid probleeme nii läheneva registripõhise rahva ja eluruumide loenduse seisukohast kui ka rahvastiku- ja rändestatistikas üldiselt. Artiklis on Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmete põhjal analüüsitud elukoha registreerimise kohustuse täitmist nii Eesti-siseste elukohavahetuste kui ka välismaale kolimise puhul. Antakse ülevaade sellest, kui suur osa inimestest ka tegelikult rahvastikuregistrijärgsel aadressil elab ja mis on peamised põhjused, miks tegelik ja registreeritud elukoht ei kattu.

Väljaande kaas

Loe edasi

Statistikaameti teabepäev tarbijatele

artikkel

Loe edasi

REGREL esimese prooviloenduse isikute ning pere- ja leibkondade tulemuste tutvustus ajakirjanikele (28. detsember 2016)

artikkel

Loe edasi