REGREL

Mida tähendab registripõhine loendus?

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani.

Loendusmetoodika võib riik vabalt valida, kuid see peab olema kvaliteedinõuete kohane. Statistikaametis on 2010. aastast tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel, samuti muudes riiklikes statistikatöödes.

Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.

Loe edasi

REGRELi metoodika väljatöötamine. Projekti lõpparuanne (2013)

artikkel
Allan Puur, Luule Sakkeus, Siim Aben

Aruanne esitab kokkuvõtte projekti „Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) metoodika väljatöötamine“ (2010–2013) tulemustest.

Loe edasi