Transport (ladina trans ('üle') ja portare ('kandma')) on inimeste ja kaupade liigutamine ning signaalide ja informatsiooni edastamine ühest kohast teise. Maailm ilma igapäevaste liikumisvõimalusteta on muutunud kujuteldamatuks. Transport majandusharuna avaldab suurt mõju peagu kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile ning samal ajal mõjutavad need tegevusalad tugevasti transporti. Eesti transpordisektorit mõjutab seejuures nii kohalik kui ka teiste riikide majanduslik olukord.
Transport
Elektriautod nopivad poolehoidjaid
Viimase viie aastaga on Eestis suurenenud hübriidsõidukite arv üle nelja, elektriautode arv aga ligi kaks korda.
Kaugele jõudsid Eesti kaubaveoautod?
Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.
Eesti-sisestel laevaliinidel mullu sõitjate arv suurenes
Statistikaameti andmetel kasvas 2018. aastal varasema aastaga võrreldes sõitjate arv peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 3%, kuid vähenes rahvusvahelistel vedudel 1%. Sadamate kaubamaht tonnides kasvas ligi 3%.
Sõitjaid veeti sama palju kui aasta varem, kaubavedu kasvas
Eesti veondusettevõtted teenindasid eelmisel aastal sama palju sõitjaid kui 2017. aastal, ning veetud kauba kogus tonnides suurenes 2%, teatab Statistikaamet.
Eesti sadamate ja raudtee kaubamaht on taas suurenemas
Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini.
Kolmel inimesel neljast on ühistransport hästi kättesaadav nii linnas kui ka maal
Statistikaameti andmetel on ühistransport hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikest. Seejuures ei erine oluliselt linna -ja maapiirkondade olukord – linnalistes piirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 76%-l ja maapiirkondades 75%-l elanikest. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610-s asustusüksuses.
Autostumisest Eestis ja Euroopas – luksusesemest on saanud igapäevane tarbeese
Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uurib Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas.
Registreeritud sõidukite arv on endiselt tõusuteel
2017. aastal suurenes taas sõidukite arv Maanteeameti liiklusregistris. Sõitjate arv ja kaubaveo maht mere-, raudtee- ja õhutranspordis kasvas, kuid kahanes maanteel. Reisiliiklus lennujaamade ja sadamate kaudu saavutas taas rekordilise taseme. Teedel liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv vähenes võrreldes varasema aastaga.
Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad
Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.
Mullu suurenes nii reisiliiklus kui ka kaubavedu sadamate kaudu
Eesti sadamates teenindatud sõitjate arv suurenes 2017. aastal varasema aastaga võrreldes rahvusvahelistel vedudel 3%, riigisisestel vedudel 7% ning sadamate kaubamaht tonnides kasvas 3%, teatab Statistikaamet.
