Transport (ladina trans ('üle') ja portare ('kandma')) on inimeste ja kaupade liigutamine ning signaalide ja informatsiooni edastamine ühest kohast teise. Maailm ilma igapäevaste liikumisvõimalusteta on muutunud kujuteldamatuks. Transport majandusharuna avaldab suurt mõju peagu kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile ning samal ajal mõjutavad need tegevusalad tugevasti transporti. Eesti transpordisektorit mõjutab seejuures nii kohalik kui ka teiste riikide majanduslik olukord.
Transport
Maanteedel veetakse aina enam puitu ja paberit
Eesti kaubaveoautod vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 28 miljoni tonni kaupa, mis on veidike vähem kui 2018. aastal. Kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel, kus see langes aastaga 5%.
Ühistranspordi kasutajate arv vähenes ligi viiendiku võrra
Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.
Rongisõitjate arv vähenes rohkem kui neli korda
Aprillis sõitis rongiga 167 000 reisijat, mis on neli korda vähem kui eelmisel aastal samas kuus, kus reisijaid oli 708 500. Kaubavedu vähenes rohkem kui veerandi võrra.
Raudteereisijate arv kukkus märtsis märkimisväärselt
Statistikaameti andmetel sõitis märtsis rongiga 402 800 inimest. Võrreldes eelmise aasta märtsiga vähenes reisijate arv 42% ja võrreldes veebruariga 41%. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel kahanes koguni 92% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Möödunud aastal suurenes sõitjate ja kaupade vedu sadamate kaudu
Statistikaameti andmete kohaselt suurenes möödunud aastal sõitjate arv võrreldes 2018. aastaga peamistel riigisisestel laevaliinidel 4% ja rahvusvahelistel vedudel 0,3%. Sadamate kaubamaht tonnides kasvas aastaga ligi 5%.
Mullu veeti maanteedel ja raudteedel sõitjaid rohkem kui aasta varem
Statistikaameti andmete kohaselt teenindasid Eesti veondusettevõtted 2019. aastal ligi 222 miljonit sõitjat ehk võrreldes varasema aastaga 6% enam. Sõitjatevedu ühistranspordiga suurenes maanteedel, raudteedel ja veeteedel, vähenes aga õhus.
Sadamates kaubamaht suurenes, raudteel vähenes
Eesti sadamatest veeti 2019. aastal läbi 1,7 miljonit tonni rohkem kaupu kui sellele eelnenud aastal. Raudtee kaubamaht aga vähenes ligi veerandi võrra.
Elektriautod nopivad poolehoidjaid
Viimase viie aastaga on Eestis suurenenud hübriidsõidukite arv üle nelja, elektriautode arv aga ligi kaks korda.
Kaugele jõudsid Eesti kaubaveoautod?
Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.
Eesti-sisestel laevaliinidel mullu sõitjate arv suurenes
Statistikaameti andmetel kasvas 2018. aastal varasema aastaga võrreldes sõitjate arv peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 3%, kuid vähenes rahvusvahelistel vedudel 1%. Sadamate kaubamaht tonnides kasvas ligi 3%.
