Transport (ladina trans ('üle') ja portare ('kandma')) on inimeste ja kaupade liigutamine ning signaalide ja informatsiooni edastamine ühest kohast teise. Maailm ilma igapäevaste liikumisvõimalusteta on muutunud kujuteldamatuks. Transport majandusharuna avaldab suurt mõju peagu kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile ning samal ajal mõjutavad need tegevusalad tugevasti transporti. Eesti transpordisektorit mõjutab seejuures nii kohalik kui ka teiste riikide majanduslik olukord.
Transport
Kolmel inimesel neljast on ühistransport hästi kättesaadav nii linnas kui ka maal
Statistikaameti andmetel on ühistransport hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikest. Seejuures ei erine oluliselt linna -ja maapiirkondade olukord – linnalistes piirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 76%-l ja maapiirkondades 75%-l elanikest. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610-s asustusüksuses.
Autostumisest Eestis ja Euroopas – luksusesemest on saanud igapäevane tarbeese
Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uurib Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas.
Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad
Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.
Mullu suurenes nii reisiliiklus kui ka kaubavedu sadamate kaudu
Eesti sadamates teenindatud sõitjate arv suurenes 2017. aastal varasema aastaga võrreldes rahvusvahelistel vedudel 3%, riigisisestel vedudel 7% ning sadamate kaubamaht tonnides kasvas 3%, teatab Statistikaamet.
Sõitjaid veeti sama palju kui aasta tagasi
Eesti veondusettevõtted teenindasid 2017. aastal sama palju sõitjaid kui aasta varem ning kaubavedu tonnides vähenes maanteel, kuid suurenes raudteel, teatab Statistikaamet.
EV100: sadamate ja raudteede kaubamaht mullu ning sajand tagasi
Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal. Ligi 100 aastat tagasi oli nii raudtee kui ka sadamate kaubaveo maht umbes miljon tonni aastas.
Transport
Artiklis antakse ülevaade Eesti transporditaristust, registreeritud sõidukitest ja vaadeldakse eri transpordiliikide osatähtsust ning tulemusi sõitjate- ja kaubaveos. Samuti antakse ülevaade Eestis toimunud liiklusõnnetustest.
Mullu vähenes nii sõitjate- kui ka kaubavedu
Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv vähenes 2016. aastal varasema aastaga võrreldes 3% ning kaubavedu tonnides vähenes 1%, teatab Statistikaamet. Sõitjaid oli rohkem merel ja raudteel, kuid vähem maanteel ja õhus. Kaubavedu maanteel suurenes, kuid raudteel vähenes.
Reisiliiklus sadamate kaudu mullu kasvas, kaubavedu aga vähenes
Eesti sadamates teenindatud sõitjate arv kasvas 2016. aastal varasema aastaga võrreldes rahvusvahelistel vedudel 4%, kuid sadamate kaubamaht tonnides vähenes 4%, teatab Statistikaamet.
Transport
Transpordisüsteemi kõige olulisem osa on teedevõrk. Avalikuks kasutamiseks mõeldud teed jagunevad riigimaanteedeks, kohalike omavalitsuste teedeks ja metsateedeks. Eestis on 2015. aasta lõpu seisuga 16 597 km riigimaanteid, millest põhi- ja tugimaanteid 4014 km ning kõrvalmaanteid 12 484 km. 75% riigimaanteedest on kattega. Eesti raudteede kogupikkus on 2146 km, millest 918 km on peateed avalikul raudteel ja 132 km raudteedest on elektrifitseeritud.
