Selle aasta esimeses kvartalis sündis esialgsetel andmetel 15 last vähem ning suri 921 inimest rohkem kui 2020. aastal esimese kolme kuuga. Abielusid sõlmiti 295 ja lahutusi vormistati 75 võrra vähem kui aasta varem.
Ajateenija Ajutise kohaloleku kestus Ajutise äraoleku kestus Ajutiselt kohalolev rahvastik Ajutiselt äraolev rahvastik Ametiala Eestis ajutiselt viibiv rahvastik Elatusallikas Elukoht Eluruum Eluruumi asustatus Eluruumi kasutamise alus Eluruumi omanik Eluruumi pind Emakeel Faktiline rahvastik Haridus Hoone Hoone ehitusaeg Hoone liik Institutsioonleibkonna ajutine liige Institutsioonleibkonna alaline liige Isiku staatus leibkonnas Kodakondsus Laps leibkonnas Lapse vanem Leibkond Leibkonna koosseis Leibkonna liik Leibkonna suurus Linnade rahvastik Loendusmoment Majanduslikult aktiivne rahvastik
Maikuu teisel pühapäeval, tänavu 14. kuupäeval tähistatakse Eestis emadepäeva. Selle südamliku päeva eel vaatasime, mida näitavad hiljutise rahvaloenduse ja ajakasutuse uuringu andmed emade kohta Eestis. Toome välja mõned huvitavad faktid.
Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.
Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive
Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.