Rahvastikuprognoos

Mis juhtub paarikümne aasta pärast rahvastikuga, kui jätkub praegune majanduslik ja poliitiline areng ning praeguste teadmiste kohaselt ennustatavad sündimuse, suremuse ja rändetrendid? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas muutub rahvastiku koosseis, kui jätkub teatud tüüpi käitumine.

Rahvastikuprognoose koostades pikendatakse praeguseid suundumusi tulevikku. Arvestada aga tuleb paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja kuidas see kõik ajas muutub. Samuti jälgitakse, kuidas käituvad meiega demograafiliselt sarnased riigid ja kuidas on ennustanud Eesti demograafilist tulevikku rahvusvaheliste statistikaorganisatsioonide (ÜRO, Eurostat) teadlased. Isegi ühtlase muutuse korral on alati alternatiivseid võimalusi, rääkimata ootamatutest kriisidest meil või naaberriikides, mis võivad suundumusi mõjutada.

Rahvastikuprognoosides arvutatakse iga järgmise aasta rahvastik sündimuse, suremuse ja rände trendide alusel soo ja vanuse järgi.

Rahvastikuprognoosist selgub,

• kuidas muutub rahvaarv;
• milliseks kujuneb Eesti sündide ja surmade arv;
• kui suur ja mis suunas on välisrände mõju;
• milliseks kujuneb rahvastiku vanuseline koosseis ehk kui suure osa moodustavad lapsed, noored, sünnitusealised, tööealised ja pensioniealised elanikud.