Uuenenud statistika andmebaas

Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik

Statistikablogi
Katriin Põlluäär

Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik

Loe edasi

Populaarsemate ekspordiartiklite mõju kaubavahetusele Lätiga

Statistikablogi
Sten Mirski

Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.

Populaarsemate ekspordiartiklite mõju kaubavahetusele Lätiga

Loe edasi

Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt

Statistikablogi
Reiko Blum

Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Värske uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad. Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017.

Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt

Loe edasi

Mais kaubavahetus suurenes

pressiteade nr 77

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2018

Loe edasi

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas enim elekter

pressiteade nr 76

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,0%, teatab Statistikaamet.

Loe edasi

Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

pressiteade nr 75

Majutusettevõtetes peatus 2018. aasta mais 304 000 sise- ja välisturisti ehk 2% rohkem kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Loe edasi

Mais oli tööstustoodangu maht mõnevõrra suurem kui aasta eest

pressiteade nr 74

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta mais 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas töötuses ja mäetööstuses, kuid vähenes olulisemalt energeetikas.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2009 – mai 2018

Loe edasi

Mobiilse interneti kasutamine on suurenenud

artikkel
Tiina Pärson, Jaanika Ait

Iga aastaga on suurenenud mobiilse interneti kasutamine: 2014. aastal oli kodune internet veidi üle pooltel internetiühendusega leibkondadest, aastaks 2017 suurenes see näitaja 82%-ni. Internet on laialt kasutusel ka ettevõtetes ‒ Eesti vähemalt 10 hõivatuga ettevõtetest kasutas 2017. aastal iga päev arvutit 96% ja neist koguni 95% ka internetti.

Loe edasi

Registreeritud sõidukite arv on endiselt tõusuteel

artikkel
Meila Kivisild

2017. aastal suurenes taas sõidukite arv Maanteeameti liiklusregistris. Sõitjate arv ja kaubaveo maht mere-, raudtee- ja õhutranspordis kasvas, kuid kahanes maanteel. Reisiliiklus lennujaamade ja sadamate kaudu saavutas taas rekordilise taseme. Teedel liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv vähenes võrreldes varasema aastaga.

Loe edasi

Taastuvatest allikatest elektri tootmine on aina olulisem

artikkel
Helle Truuts

Eesti elektrienergia kogutoodang on kaks aastat järjest suurenenud ja vähenenud on imporditud elektri osatähtsus. Taastuvate energiaallikate kasutamine on Eestis aasta-aastalt suurenenud nii elektrienergia tootmisel kui ka lõpptarbimises.

Loe edasi

Eesti maismaast pool on metsamaa

artikkel
Mati Valgepea

Metsad on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi, mille kaitsel ja majandamisel on mitmekülgne mõju keskkonnale, majandusele ja sotsiaalelule. Puidu varumine on viimastel aastatel jõudnud 10‒11 miljoni kuupmeetrini. Aktiivsem metsakasutus nõuab suuremat tähelepanu ka metsade kaitsele, uuendamisele ja hooldustöödele.

Loe edasi

Kalapüügi ja vesiviljelustoodangu maht viimastel aastatel stabiilne

artikkel
Evelin Enno-Sakwan

Kutselise kalapüügi (Läänemere, sisevee- ja ookeanipüügi) maht 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga märkimisväärselt ei muutunud. Aastal 2017 müüdud vesiviljelustoodangu maht oli aga viimase viie aasta üks suuremaid.

Loe edasi

Eestil on Euroopa Liidu riikide madalaim võlatase

artikkel
Agnes Naarits

Eestile oli 2017. aasta sündmusterohke: eesistumine Euroopa Liidus ja 100. aastapäeva pidustuste planeerimine võttis tavapärasest suuremal hulgal riigi ressursse. Seda peegeldab ka möödunud aasta rahandusstatistika: suurenes nii tulude kui ka kulude maht, ent aasta lõpuks jäi riigi koondeelarve väikesesse defitsiiti. Siiski püsib Eesti riigi rahandusseis heal tasemel ja riigivõlg väheneb iga aastaga. Euroopa Liidu riikide seas on Eesti oma madalaima võlatasemega konkurentsitult esimene.

Loe edasi

Möödunud aastal hinnad tõusid

artikkel
Eveli Šokman

2017. aastal tõusid enim ekspordihinnaindeks ja eluaseme hinnaindeks, mõlemad 2016. aasta keskmisega võrreldes 5,5%. Enim tõusid 2017. aastal majade hinnad (5,8%), korterite hinnatõus oli 5,4%.

Loe edasi

Suurim keskmine brutokuupalk oli info ja side valdkonnas

artikkel
Jaan Õmblus

2017. aasta oli Eesti palgatöötajatele hea. Brutokuupalk suurenes aasta jooksul 6,5% ehk 1221 euroni, aasta varem oli summa 1146 eurot. Keskmiselt võitis palgatöötaja aastaga 75 eurot lisaraha kuus. Aasta varem tõusis brutokuupalk 7,6%, mis tähendab keskmise palgasissetuleku kasvu 1065 eurost 1146 euroni – nominaalvõit 81 eurot kuus.

Loe edasi

Ilukirjandusteoseid ilmus rekordiliselt palju

artikkel
Riina Leinbock

2017. aastal oli nii muuseumi- kui ka kinokülastuste arv esimest korda üle 3,5 miljoni. Teatris käidi üle 1,1 miljoni korra. Trükitud ilukirjandusteoste nimetuste arv – 1173 raamatut – püstitas 2017. aastal uue rekordi. Rahvaraamatukogude lugejate arv on pärast kümmekond aastat kestnud vähenemist stabiliseerunud 353 500 lugeja juures.

Loe edasi

Eesti on juba kolm aastat olnud positiivse sisserännu maa

artikkel
Alis Tammur

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess.

Loe edasi

Globaalsete säästva arengu eesmärkide valguses on Eestil proovikive kõigis keskkonna valdkondades

artikkel
Kaia Oras

Üleilmsete säästva arengu keskkonnaeesmärkide saavutamisel on veel palju teha: on nii võite kui ka puudujääke. Siiski suureneb keskkonnahoiu väärtustamise tõttu keskkonnasektor, mis annab tööd järjest suuremale arvule inimestele.

Loe edasi