Kutseharidus
Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid.
Kutseharidusstatistikast saab teada,
- kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad;
- mis erialasid saab kutseõppes omandada;
- kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid.
Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe planeerimiseks ja kutseharidusega seotud otsuse langetamiseks.
Kutsehariduse omandamine õppeliigi järgi | 2023
Kutseõppeasutuste õpetajad vanuse järgi | 2023
Kutsehariduse omandamine õppevaldkonna järgi | 2022 – 2023
| 2022 | 2023 | |
|---|---|---|
| Haridus | 0 | 0 |
| Humanitaaria ja kunstid | 1 786 | 1 889 |
| Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad | 2 620 | 2 785 |
| Loodusteadused, matemaatika ja statistika | 123 | 140 |
| Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria | 2 009 | 2 134 |
| Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave | 0 | 0 |
| Teenindus | 4 902 | 5 132 |
| Tehnika, tootmine ja ehitus | 9 636 | 9 736 |
| Tervis ja heaolu | 1 387 | 1 607 |
| Ärindus, haldus ja õigus | 2 682 | 2 519 |
Uudis
Kutse- ja kõrghariduses suureneb vanemate õppurite osatähtsus
2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.
Rakendused