Taimekasvatuse uuring
Mis uuring see on?
Taimekasvatuse uuringuga kogutakse andmeid põllumajanduskultuuride kasvu- ja koristuspinna, saagi ja saagikuse, väetiste, mahepõllumajanduse, põldude lupjamise, seemnete kasutamise ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade kohta. Suur osa andmeid võetakse erinevatest registritest (nt PRIA põllumajanduskultuuride kasvupindade andmed) ja ülejäänud andmed kogutakse küsimustikuga andmeesitajatelt.
Milleks on andmeid vaja?
Andmed on aluseks ministeeriumitele, Euroopa Liidu institutsioonidele, teadusasutustele ja põllumajandusettevõtjatele põllumajandusvaldkonna otsuste tegemiseks. Selle alusel kujundatakse põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat ning riigi muid tegevusvaldkondi.
Põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagikuse ja toodangu andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika korraldamisel. Andmed on sisendiks põllumajandussaaduste ja materjalivoo arvestusele ning põllumajanduse majanduslikule arvepidamisele, samuti SKP arvutamisele. Väetiste andmeid kasutavad regionaal- ja põllumajandusministeerium ning keskkonnaministeerium põllumajandus- ja keskkonnapoliitika otsuste tegemiseks, sh nitraadi- ja vee raamdirektiivi ning Läänemere tegevuskavaga HELCOM seotud aruandluseks. Keskkonnauuringute keskus kasutab andmeid riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. Tulemusi võetakse arvesse ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava mõõdikute hindamisel.
Mida küsitakse küsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“?
Küsimustikuga kogutakse andmeid, mida registritest ja muudest juba olemasolevatest allikatest ei saa: taimekasvatustoodangu, väetamise pindade, põldude lupjamise ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade kohta. Üle aasta – sh ka aastal 2023 – kogutakse ka sertifitseeritud seemnete kasutuse andmeid.
Küsimustik on eeltäidetud PRIA põllumajanduskultuuride kasvupindade andmetega, mida saab vajaduse korral muuta.
Kuidas valitakse uuringus osalejaid?
Uuritakse üksusi (nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikud), kel on PRIAs registreeritud põllumajanduskultuuride andmed või kes ületavad Euroopa Liidus kokkulepitud põllumajandusliku majapidamise füüsilise lävendi, mis on vähemalt üks järgnevatest:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad* (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, puukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure;
- 100 m2 kasvuhooneid või
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).
*Kasutatava põllumajandusmaa hulka arvestatakse ka püsirohumaa, kus tehakse ainult hooldusniitmist, kuid mille eest saadakse toetusi. Samuti on kasutatava põllumajandusmaa hulgas näiteks lillede, ehistaimede ja puukoolide pinnad.
Statistikaamet koostab valimi PRIA, mahepõllumajandusregistri jm info alusel. Põllumajandusliku majapidamise / ettevõtte andmeid küsitakse selle valdajalt, juhilt, valdaja või juhi esindajalt.
Üksused rühmitatakse arvestusliku taimekasvatustoodangu alusel ning moodustunud rühmadest võetakse juhuvalim. Esindusliku valimi tagamiseks kaasatakse kõige suuremad ja tähtsamad üksused kõikselt. Kõige väiksemaid üksuseid on valimis vähe, kuid ka nende andmed on väga olulised, et tulemused kajastaks õigesti kogu Eesti taimekasvatuse andmeid.
Kas taimekasvatuse uuringus osalemine on kohustuslik?
Riikliku statistika seaduse kohaselt on taimekasvatuse uuringule vastamine kohustuslik. Selleks, et tulemused kajastaks kogu Eesti taimekasvatust õigesti, on iga vastus väga oluline.
Kui sageli uuringut korraldatakse?
Taimekasvatuse statistilise küsimustikuga kogutakse andmeid üks kord aastas sügiseti.
Kuidas andmeid kogutakse?
Statistikaamet palub võimalusel esitada kõigil, kel saagid koristatud, taimekasvatuse küsimustik juba septembris. Septembri lõpuks koostatakse saadud info põhjal esialgsed saagiprognoosid. Taimekasvatuse küsimustiku esitamise lõpptähtaeg on 1. november.
Vastuseid kogutakse aadressil https://estat.stat.ee, kus kõik saavad küsimustikku täita endale sobival ajal. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID-ga.
Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?
Uuringu aluseks on riikliku statistika seadus ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus nr 543/2009. Taimekasvatuse uuringut tehakse kõigis Euroopa Liidu riikides.
Millal uuringu tulemused avaldatakse?
Kasvupindade ja saagi andmeid avaldatakse kokku kolm korda aastas: suvel avaldatakse PRIA andmete alusel esialgsed kasvupinnad, septembris esialgsed saagi prognoosid ja jaanuaris kasvupindade, saagi ja saagikuse lõplikud andmed. Muud taimekasvatuse andmed avaldatakse üks kord aastas.
Kus uuringu tulemused avaldatakse?
Statistikaamet avaldab taimekasvatuse uuringu tulemused veebilehel www.stat.ee statistika andmebaasis põllumajanduse valdkonna all.
Andmete kaitse
Statistiliste andmete kaitsmisel järgitakse rangeid turvanõudeid. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed. Andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult statistika tegemiseks ning avaldatakse üldistatult.
Kust saab lisainfot?
Küsimuste korral palume võtta ühendust statistikaameti klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).