Haridus

Eesti haridusstrateegias on haridus määratletud kui isikliku, kultuurilise ja ühiskondliku väärtuse tekitaja ning hoidja. See tähendab, et haridus kujundab ja kannab edasi väärtushoiakuid, mis on nii isikliku õnneliku elu kui ka kultuuri kestlikkuse ning ühiskonna koostoimimise aluseks. Hariduselus osalemine aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab ühiskonna inimvara.

Haridusstatistika annab infot õppeasutuste, hariduskulutuste, hariduse omandajate, koolilõpetanute ning õppevaldkondade kohta alusharidusest täiskasvanuhariduseni. Tasemehariduse andmed on kogunud ja töödelnud Haridus- ja Teadusministeerium ning Statistikaamet. Alates 2005/2006. õppeaastast koostatakse haridusstatistikat Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete alusel (alusharidus alates 2008/2009. õppeaastast). Täiskasvanute haridustaseme ja õppimise andmed on saadud kolmest rahvusvaheliselt koordineeritud uuringust: tööjõu-uuring (iga-aastane), täiskasvanute koolitus ettevõtetes (2000, 2006, 2011) ning Eesti täiskasvanute koolitus (1997, 2007, 2011).

Rahvusvaheline haridusnäitajate võrdlus ja haridusstatistika on riikliku hariduspoliitika tähtis alustala. See võimaldab võrrelda Eesti hariduspoliitilisi suundumusi teiste arenenud riikide hariduspoliitikas toimuvaga ning kasutada saadud infot ja kogemusi paremate otsuste tegemiseks. Haridusvaldkonna kõige olulisemad rahvusvahelised strateegiad ja suunised seonduvad „Euroopa 2020“ strateegiaga, mille raames on Euroopa Komisjon püstitanud eesmärgid 2020. aastaks. Hariduse valdkonna eesmärgid on järgmised: vähemalt 95% lastest vanuses 4 aastat kuni koolikohustuse alguseni (Eestis 4–6-a) peaksid osalema alushariduses, vähese funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise ja loodusteadusliku kirjaoskusega 15-aastaseid noori peaks olema alla 15% (PISA uuringu põhjal), madala haridustasemega (põhiharidusega või alla selle) mitteõppivaid noori peaks olema alla 10% (18–24 aastaste hulgas), 30–34-aastastest peaks vähemalt 40% omama kolmanda taseme haridust (kõrgharidus või keskeriharidus), vähemalt 15% täiskasvanutest vanuses 25–64 aastat peaks osalema elukestvas õppes.