Rahvastik

Residentsuse indeks ning selle rakendamine loendusel ja rahvastikustatistikas

artikkel
Ene-Margit Tiit, Ethel Maasing
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 41)

Kuidas määrata täpset rahvaarvu, kui inimeste liikuvus järjest suureneb, nii sisse- kui ka väljarännet on üha raskem jälgida ning inimesed ei ole väga usinad oma õiget elukohta registreerima? Statistikaametis on ühe lahendusena kasutusele võetud residentsuse indeks.

Väljaande kaas

Loe edasi

Mida räägib statistika elust ja surmast

Statistikablogi
Alis Tammur

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Blogijoonis

Loe edasi

Noppeid ajaloost: kodakondsus ja sünnikoht

Statistikablogi

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Noppeid ajaloost: kodakondsus ja sünnikoht

Loe edasi

Rahvastik

artikkel
Alis Tammur, Helerin Äär, Koit Meres
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 53)

2016. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 315 944. Aasta varasemaga võrreldes oli rahvaarv 2673 võrra suurem. Loomulik iive oli 2015. aastal negatiivne – suri 1336 inimest rohkem, kui sündis. Välisrändes ületas sisseränne väljarännet 2410 inimese võrra. Osa rahvaarvu kasvust (1599) tulenes uuele metoodikale üleminekust, mille järgi selgus, et Eestis elab rohkem inimesi, kui varem arvati. Eestlaste loomulik iive oli aastatel 2008–2012 positiivne, kuid alates 2013. aastast on ka see olnud negatiivne. 2015. aastal suri 80 eestlast rohkem, kui sündis. Maakondadest kasvas rahvaarv rände ja loomuliku iibe tulemusel Harju ja Tartu maakonnas. Nendes maakondades oli positiivne nii rändesaldo kui ka loomulik iive. Kõige rohkem kasvas elanike arv Tallinnas. Elanike arv vähenes absoluutarvudes kõige rohkem Ida-Viru maakonnas (2145 võrra), protsentides aga Põlva, Valga ja Hiiu maakonnas (–1,5…–1,7%). Enamiku maakondade rahvaarv kahanes peamiselt rände tõttu. Ainult Pärnu ja Võru maakonnas oli maakonna rahvaarvu vähenemine rände tõttu pisut väiksem kui sündide ja surmade arvu vahest tulenev vähenemine.

Väljaande kaas

Loe edasi

Noppeid ajaloost: rahvastik perekonnaseisu järgi

Statistikablogi

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Rahvastik perekonnaseisu järgi

Loe edasi