Eesti sotsiaaluuring

Mis uuring see on?

Eesti sotsiaaluuring (ESU) on iga-aastane isiku-uuring, mille eesmärk on usaldusväärselt hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuringusse on kaasatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja ka mõned liiduvälised riigid. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut alates 2004. aastast, aastatel 2002–2003 toimusid katseuuringud.

Eesti sotsiaaluuringu eesti- ja venekeelsete ankeetidega saab täpsemalt tutvuda:

Kuidas sellesse uuringusse satutakse?

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibivad elanikud. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Isikute üldkogumi ja osakogumite mahud on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu alusel.

Valim võetakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Isikuvalimi võtmisel on aluseks geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi kattumatutest osadest ehk kihtidest süstemaatilise valiku teel. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna ja küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15‑aastased liikmed.

Iga leibkonda küsitletakse kokku neli korda ja rotatsiooniperiood on 12 kuud. Igal aastal vahetub osa valimi leibkondadest. Niisiis on aasta jooksul küsitlus ristläbilõikeline – ühe aasta valimis ei ole korduvaid leibkondi – ja see tagab aastahinnangute suurema täpsuse. Leibkondade korduv küsitlemine järjestikustel aastatel aga võimaldab täpsemalt hinnata aasta jooksul üldkeskmiste tasemel toimunud muutusi.

Küsitletakse vaid umbkaudu 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga uuringusse sattunu esindab umbes sadat Eesti elanikku. Inimesed valitakse uuringusse juhuslikult ja uuringusse sattumine on sama tõenäoline nagu loteriivõit – ühel veab, teisel mitte. Kui olete sattunud valimisse, siis Teie nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saate nende õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas.

ESU-s osalemine on vabatahtlik. Et Statistikaamet on ainus riigiuuringute korraldaja, loodame inimeste kodanikukohusele – riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, ent sel juhul läheb tervikpildist üks kild lootusetult kaotsi. Küsitluses osaledes annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavaid otsuseid tehes tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Kuidas olla kindel, et tegemist on just Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringuga?

Statistikaamet korraldab ESU-t täpse protseduuri alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunutele kontaktkiri, kus tutvustatakse uuringu eesmärki ning antakse teada, kes ja kuidas võtab uuringusse valitud inimesega ühendust. Küsitluse teeb erikoolituse saanud küsitleja. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda, et küsitleja näitaks oma töötõendit.

Kus avaldatakse Eesti sotsiaaluuringu tulemused ja miks need vajalikud on?

ESU-põhist statistikat avaldab Statistikaamet kõige rohkem statistika andmebaasis valdkonna „Sotsiaalelu“ all. Põhjalikumat analüüsi pakuvad Statistikaameti väljaanded ja blogilood, uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega on võimalik tutvuda ESMS metaandmete rubriigis. Statistikaameti väljaanded on elektrooniliselt tasuta kättesaadavad veebilehel, kus saab trükiseid ka tellida. Uute andmete avaldamise või kogumiku ilmumise puhul annab Statistikaamet välja pressiteate, mida sageli ajakirjanduses ka kajastatakse.

Üks iseseisva riigi tunnuseid on sõltumatu statistika. ESU ja teised isiku-uuringud on sild inimeste ja valitsuse vahel – uuringutega saab koguda infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Sellised andmed aitavad kujundada riigi poliitikat ja arendada kõigile vajalikke teenuseid. Eesti riigijuhid, teadlased ja arvamusliidrid kõnelevad oma sõnavõttudes tihti eestimaalaste toimetulekust, vaesusest, sissetulekust ja elamistingimustest. Sellekohane teave pärineb sageli just ESU-st.

Kontaktisik

Karl Viilmann
rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
tel 625 9214
karl dot viilmann at stat dot ee