Eesti Statistikaselts

Eesti Statistikaseltsi 25. konverents „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil“

12.–13. novembril 2013 toimub Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti Statistikaseltsi 25. konverents, mille teemaks on rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil.

Konverentsi ühe sessioonina toimub ka Balti riikide statistikaametite ühisüritus Balti seminar, mille ettekandeid saavad huvilised kuulata 13. novembril Rahvusraamatukogu nurgasaalis.

Paljudes Euroopa Liidu riikides on rahvastikuprotsessidel sarnane suundumus – rahvastik vananeb, Ida-Euroopas ka väheneb. See trend on 21. sajandile iseloomulik ning ilmselt üsna paratamatu, juhul kui loomulikku rahvastikuarengut ei mõjuta mingid äärmuslikud sündmused. Konverentsi eesmärk on vaadelda, mis tänapäeval rahvastikuarengut peamiselt mõjutab ning kuidas rahvastiku koosseisus toimunud muutused kajastuvad eelkõige inimeste sotsiaalses keskkonnas ja elukorralduses, aga ka riigis tervikuna. Arutleme selle üle, milliseid arenguid on põhjust pidada halbadeks ning kas ja kuidas oleks võimalik ebasoodsaid suundumusi muuta. Milline on siin riigi, kogukonna, iga inimese roll?

Konverentsil käsitletakse mitut alateemat.

Loomulik iive

Tänapäeval, mil elu pakub rohkelt võimalusi, ei soovi paljud naised 20. eluaastates sünnitada ja perele pühenduda. Sünnitamise edasilükkamine viib kokkuvõttes selleni, et lapsi sünnib vähem. Samal ajal kasvab jõudsalt keskmine eluiga. See on muidugi positiivne, et inimesed kauem elavad, kuid kui samal ajal sündimus väheneb, suureneb eakate osatähtsus rahvastikus. Elanikkonna vananemise suhtes ollakse erinevatel seisukohtadel – seda võidakse vaadelda nii probleemi (eelkõige riigi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi seisukohalt) kui ka võimalusena. Millised muutused on toimunud rahvastiku vanuskoosseisus viimastel aastakümnetel? Missuguseid suundumusi võib prognoosida ning kas sündimuskäitumine võib taas muutuma hakata? Kas riik saab seda mõjutada või on pigem nii, et riiklikud sünni- ja peretoetused meetmena sündimust ei suurenda?

Ränne

Rände teema on olnud viimastel aastatel Eestis ja teistes Baltimaades väga aktuaalne, sest on ju väljaränne üks peamistest põhjustest, miks siinne elanikkond väheneb. Enne rahvaloendust ei olnud täpselt teada, kui palju inimesi on välismaale elama asunud. Loenduse tulemused tõid selguse, kuid tekkisid uued küsimused: kas Eesti, samuti Läti ja Leedu, jäävad rahvast tühjaks? Kas käsitleda rahvaarvu vähenemist nähtusena, mille vastu tuleb iga hinna eest võidelda, või kui olukorda, millega peab kohanema? Kas tuleks soodustada sisserännet, et elanikkond nii kiirelt ei kahaneks? Teisalt on hakatud üha enam rääkima sisserändega seotud probleemidest Põhjamaades jt Euroopa Liidu riikides. Seega pole teada, kas immigratsiooni soodustamine aitaks väheneva rahvastikuga riike või pigem tekitaks neis uusi veelgi tõsisemaid probleeme.

Missugused on olnud senised rändesuundumused ja milliseks võiks kujuneda olukord tulevikus? Kas Balti riikides on väljarände suurenemine paratamatu? Kas välismaale töötama või õppima minek tähendab, et inimene on oma kodumaa jaoks kaduma läinud? Kas tulevikus on üldse põhjust rääkida alalisest elukohast ning kui paljude jaoks on see mõiste juba praegu oma tavapärase tähenduse kaotanud, sest elatakse rohkem kui ühes kohas või isegi riigis? Kuidas mõjutab selline elukorraldus peresuhteid ja kas traditsiooniline peremudel – ühes eluruumis koos elav perekond – võib tulevikus asenduda muude elukorraldusvormidega?

21. sajandi pere

Traditsioonilise peremudeli kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi pereelu vorme. Abielulahutust ei mõista keegi enam ammu hukka ja paljude meelest ei ole abiellumine enam moes. Suur osa lastest sünnib vabaabielus vanematele. Välismaal õppides ja/või töötades leiavad noored, eelkõige naised, endale partneri välisriigist. Paljud pered on sunnitud tavapärasest kooselust loobuma, sest üks partneritest leiab töö välismaal. On peresid, kus mõlemad vanemad töötavad välismaal ning lapsed on jäetud vanavanemate või sugulaste hoolde. On paare ja ka peresid, kus partnerid on samast soost. Milline on 21. sajandi perekond? Kas ja kuidas selle koosseisu muutumine mõjutab rahvastikuprotsesse?

Vähemusrahvused

Seoses üleilmastumisega muutub rahvuse mõiste inimeste jaoks üha tähtsusetumaks. Samas on paljudes riikides vähemusrahvuste teema siiski oluline, sest ühiskond toimib hästi vaid siis, kui arvesse võetakse kõigi elanikerühmade vajadusi. Vähemusrahvuste olukorda peetakse põlisrahvuse omaga võrreldes enamasti ebasoodsamaks: sageli on vähemusrahvuste esindajad madalama haridustasemega, mis piirab nende võimalusi tööturul ning mis omakorda mõjutab nende elutingimusi ja seisundit ühiskonnas. Ka rahvastikuprotsessid on vähemusrahvuste puhul sageli teistsugused kui põlisrahvastikul. Nõukogude Liidu rändepoliitika tõttu on vähemusrahvused eelmise sajandi teisel poolel Balti riikides kujunenud oluliselt teisiti kui ülejäänud Läänemere-äärsetes riikides. Mil määral vähemusrahvuste olukord neis riikides praegu erineb või sarnaneb? Milline on vähemusrahvuste rahvastikuareng ning kuidas on muutunud vähemusrahvuste arvukus ja koosseis viimaste kümnendite jooksul? Kas Euroopa Liiduga ühinemine on kaasa toonud muutusi Balti riikide vähemusrahvuste seas?

Balti seminari temaatika

Balti seminar on pühendatud loendusteemadele Läänemere piirkonnas. Läbi aegade on Balti riikide ühisseminaride teemaks olnud loendus- ja uuringuprogrammid, nende teostamise metoodika, loenduste ja uuringute andmeallikad ja andmete ning tulemuste kvaliteediprobleemid.

Tänavusel 17. seminaril, mis on pühendatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse õppetundidele, on üks keskseid teemasid loendusandmete avaldamine vastavuses Euroopa Liidu regulatsioonidega. Teine oluline teema, mida käsitletakse, on valmistumine järgmiseks, 2020. aasta loendusvooruks.

Statistikaseltsi konverents toimub kahes keeles: esimesel päeval, kui esinevad ka kutsutud väliskülalised, on kõik ettekanded inglise keeles. Teisel päeval jätkub Statistikaseltsi konverents eestikeelsete ettekannetega. Samal ajal toimuval Balti seminaril, kus lisaks naabrite esindustele esineb ka kaugemaid väliskülalisi, on kõik ettekanded ingliskeelsed.

Konverentsi korraldavad Statistikaamet ja Eesti Statistikaselts.