Personal surveys

Leaving out the population and housing census mandatory for all, personal surveys are mostly voluntary. For social surveys, we collect data from individuals if the data cannot be obtained from databases.

Statistics Estonia conducts various surveys, for example, on the working life, travel and time use of the population. The surveys vary in frequency, some lasting a month or two, others for two years. Some surveys take place every year and some over several years. 

Why is it important to participate in a survey?

A person included in a survey sample can provide information on how people in Estonia are doing, thus helping to improve life in Estonia. Random sampling is used to include people in personal surveys. The surveys may target different age groups. Everyone's answer is important, because it reflects the situation and opinions of people with similar characteristics in the society. Please take the time to answer survey questions. Personal survey data may be submitted online, by phone or in a face-to-face interview.

How to submit data?

We recommend that you submit data electronically, at a convenient time, in the data submission environment eSTAT. A telephone interview appointment can be set up with an interviewer or by notifying customer support. If the questions cannot be answered online or by phone, an interviewer will conduct a face-to-face interview. The statistics produced on the basis of the collected data are published in the statistical database.

See also the Official Statistics Act.

Surveys are only available in Estonian!

  • Mis on ajakasutuse uuring?

    Ajakasutuse uuring annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg tasustatava töö, majapidamistööde, vaba aja ja muu tegevuse vahel. Vaadeldakse ka naiste ja meeste ajakasutuse erinevusi, ühest sihtpunktist teise jõudmiseks kulutatud aega, liikumisviise ning ajaveetmiskohti.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Ajakasutuse uuringuga kogutud andmeid kasutatakse inimeste elukvaliteedi ja üldise heaolu hindamiseks. Aja jagamine iseloomustab nii tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist kui ka muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Uuringu andmetest võib teha järeldusi peresisese, põlvkondade ja leibkondadevahelise suhtluse kohta. Inimeste ajakasutuse uurimine toob välja ka palgatöö kõrval sageli varju jääva tasustamata töö, mida tehakse kodus. Tasakaalu leidmine tasustatava töö ja kodutööde vahel ning tööde õiglane jaotus leibkonnas on ajakasutuse üks enim uuritud valdkondi.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Ajakasutuse uuringut korraldatakse alates 1999. aastast iga kümne aasta järel. Viimane uuring toimus aastatel 2019/2020.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringu valim on isikupõhine. Valimisse satutakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Valimisse sattunud isik kaasab uuringusse ka oma leibkonna: küsitletakse kõiki vähemalt kümneaastaseid leibkonnaliikmeid. Valimis on ligi 7500 leibkonda.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    • Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Ajakasutuse uuringu põhjal tehtud statistikat avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all; 2009/2010. aasta andmed leiab ajakasutuse rubriigist.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on "infotehnoloogia leibkonnas" uuring

    Infotehnoloogia uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Info- ja kommunikatsioonisektor mõjutab kogu Eesti majandust ja ühiskonna arengut. Uuringus selgitatakse välja, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid kasutatakse ning mida nendega tehakse. Samuti uuritakse Eesti avaliku sektori teenuste kasutamist, mis annab väärtuslikku teavet riigi osutatavate teenuste kohta. Uuringu tulemusi kasutatakse eelseisvate muutuste mõtestamiseks ja tegevuse kavandamiseks. Andmed on abiks ka ettevõtetele, ühendustele ja liitudele. Näitajad on võrreldavad Euroopa Liidu teistes riikides samal ajal korraldatud uuringutega.

    Kui sageli uuring korraldatakse?

    Uuring toimub iga aasta teises kvartalis. 

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Uuringu valimisse satuvad isikud rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad Eestis alaliselt elavad 16–74-aastased elanikud ja nende leibkonna liikmed. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. 

    Uuringus osalemine on vabatahtlik ja küsimustele vastamisel loodetakse kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, mistõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud inimest asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluses on vaja osaleda, et riik saaks meid kõiki mõjutavate otsuste langetamisel tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule ra.

    Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse.

    Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Infotehnoloogia uuringu andmed avaldatakse statistika andmebaasis majanduse ja sotsiaalelu valdkonna all. Kord aastas ilmub uuringu tulemuste kohta pressiteade.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Kõigi vastajate vahel, kes vastavad korrektselt uuringu küsimustele interneti teel, loositakse välja 50 Eesti ajalehtede ja ajakirjade tellimust. Võitjatega võetakse ühendust!

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt.

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis estat.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

  • Mis on kultuuris osalemise uuring?

    Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on kultuuriministeerium. 

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Kultuuris osalemise uuring on Eesti ainus suur kultuuriuuring. Uuringu tulemustest saab teada, mis kultuurivaldkonnad inimesi huvitavad, millised on nende kultuuriharrastused ja kus on kultuurihuvilisi rohkem. Uuringu tulemused aitavad kultuuriministeeriumil teha järeldusi, kui paljusid inimesi mõjutavad kultuurivaldkonna poliitilised otsused ja milline võib olla nende otsuste majanduslik mõju. Samuti saab teada, millist kultuurivaldkonda tuleb rohkem toetada või milliste kultuurivaldkondade kättesaadavus võiks olla parem.

    Kui sageli uuring korraldatakse?

    Uuring kordub kahe aasta tagant. Praegu toimub 2020/2021. aasta uuring. 

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringus osaleb 10 000 Eesti elanikku. Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik vähemalt 15-aastased Eesti elanikud, v.a institutsioonide (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elanikud. Kõik hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Isikute üldkogumi ja osakogumite mahud on leitud statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu alusel.

    Kultuuris osalemise uuringu valim on isikupõhine. Valim võetakse juhusliku valiku teel rahvastiku andmebaasist vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Isikuvalimi võtmise alus on geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi kattumatutest osadest ehk kihtidest juhusliku valiku teel.

    Küsitletakse umbes 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga uuringusse sattunud isik esindab umbes sadat Eesti elanikku.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse.

    Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Kultuuris osalemise statistikat avaldab statistikaamet kõige rohkem statistika andmebaasis valdkonna „Sotsiaalelu“ rubriigis „Kultuurielus osalemine“.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Kõigi vastajate vahel, kes täidavad korrektselt uuringu küsitluse veebis, loositakse välja Eesti ajalehtede ja ajakirjade tellimusi. Loosirattas on 80 kingitust. Võitjatega võetakse ühendust!

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt.

  • Mis on leibkonna eelarve uuring?

    Leibkonna eelarve uuring selgitab välja, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve ning annab teavet leibkonnaliikmete demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate, leibkondade koosseisu, elamistingimuste ja püsikaupade kohta.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuringu peamised avaliku huvi esindajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ja rahandusministeeriumi. Uuringu andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Leibkonna eelarve uuring on ainus viis teada saada, kuhu täpselt Eesti leibkondade raha kulub. Andmeid kogutakse leibkonna kulutuste päeviku ja ankeetidega.

    Uuringus analüüsitakse eelarveid ja kulutusi leibkonna suuruse ning demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate alusel, võttes arvesse nii peresuhteid, tööhõivet kui ka haridustaset. Andmeid kasutatakse ka tarbijahinnaindeksi, SKP ja elatusmiinimumi arvutamiseks.

    Kui sageli uuring korratakse?

    Uuring on korraldatud aastatel 1996–2007, 2010–2012 ja 2015–2016. Praegune uuringulaine kestab 2019–2020, järgmised uuringud on kavandatud 2023. ja 2026. aastaks.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike seast, v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonilistes asutustes (vanglates, lastekodudes ja hooldekodudes) viibivad elanikud. Rahvastiku statistiline register koondab nii rahvastikuregistri kui ka rahva ja eluruumide loenduse (2011) andmeid. Valimisse sattunud isik toob uuringusse kaasa oma leibkonna. Isikute valimiseks kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut. Selle meetodi korral jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks. Igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu valik, rakendades kihiti erinevaid kaasamistõenäosusi.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Sotsiaaluuringuga kogutud andmeid avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Põhjalikumaid analüüse võib lugeda statistikaameti blogist. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega saab tutvuda ESMS-i metaandmete all. Uute andmete avaldamise korral ilmub uuringu tulemuste kohta pressiteade.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Kõigi vastajate vahel, kes on osalenud uuringus ja esitanud oma leibkonna kulutused korrektselt, loositakse igas kvartalis välja kümme 20-eurost Coop Eesti kinkekaarti, mis kehtivad Maksimarketites, Konsumites ja A&O kauplustes.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt.

    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on linnade uuring?

    Linnade uuring koondab Euroopa linnade võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Statistikatöö tellija on Eurostat.

    Milleks on neid andmeid vaja? 

    Statistikatööga kogutakse andmeid statistika põhivaldkondade kohta, nagu rahvastik (soo-vanusekoosseis, kodakondsus, sünnid-surmad), sotsiaalelu (leibkondade struktuur ja elujärg, elamumajandus, tööturg, haridus, kultuur ja vaba aeg), majandus (ettevõtlus, turism) ja keskkond. Näiteks vaadeldakse linnade jalgrattateede pikkust ning ühistranspordi ja taksosõidu hindu. Kogutud andmed võimaldavad Euroopa linnu võrrelda.

    Kui sageli uuring korratakse?

    Linnade uuring korraldatakse iga kahe aasta tagant. Järgmine uuring algab 2020. aasta juunis, kui kogutakse andmeid 2019. ja 2020. aasta kohta.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringus osalevad linnad, mille rahvaarv on suurem kui 50 000. Eestis on need Tallinn, Tartu ja Narva. Andmeid kogutakse ka funktsionaalse linnapiirkonna (functional urban area – FUA) kohta, mis koosneb linnast ja selle pendelrändealast. Eesti funktsionaalsed linnapiirkonnad on Harju maakond (Tallinna FUA) ja Tartu maakond (Tartu linna FUA). Ida-Viru maakond ei ole Narva pendelrändeala, mistõttu seal FUA-andmeid ei koguta.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Statistikatöö andmed kogutakse statistikaametist, sotsiaalministeeriumist ja linnavalitsustest.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Linnade uuringu andmed avaldatakse Eurostati andmebaasis.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt.

    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on turismiuuring?

    Turismiuuring annab ülevaate Eesti elanike reisimisest: ööbimisega sise- ja välisreisidest, reisi eesmärgist, kestusest, reisikorraldusest ja peamistest sihtkohtadest.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel ja andmeid kasutavad ka Eesti Pank, EAS ja Eurostat.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Turismiuuringu andmeid kasutatakse reiside analüüsimiseks ja turismisektori olukorra hindamiseks. Turismil on oluline osa riigi majanduses ja tööhõives, aga ka sotsiaalses ja kultuurilises lõimimises. Riigi konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja koguda andmeid reiside, turistide, reisikulutuste ja turismist tekkiva majanduskasu kohta.

    Uuringu andmed on võrreldavad Euroopa Liidu teistes riikides samal ajal korraldatud turismiuuringutega.

    Kui sageli uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse kord kuus. Andmed avaldatakse kvartali ja aasta kaupa.

    Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

    Turismiuuringu valimisse satutakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Andmeid kasutatakse üldistatult ja kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.
    Turismiuuringus osalemine on vabatahtlik. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, mistõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluses on vaja osaleda, et riik saaks meid kõiki mõjutavaid otsuseid langetades tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse.

    Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Turismiuuringu tulemused avaldatakse statistikaameti veebilehel.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime statistikaameti kodulehelt.
    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

  • Mis on täiskasvanute koolituse uuring?

    Täiskasvanute koolituse uuringuga saab ülevaate täiskasvanute huvidest ja koolitusvajadusest ning -olukorrast Eestis.

    Kelle tellimuse alusel seda uuringut korraldatakse?

    Uuringu peamised avaliku huvi esindajad on haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeerium.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Täiskasvanute koolituse uuringuga küsitakse Eesti elanikelt arvamust täiskasvanute koolitusvõimaluste ja kättesaadavuse kohta ning hinnatakse subjektiivset nõudlust täiskasvanute koolituse järele. Uuring on rahvusvaheline ja korraldatakse ühtlustatud metoodika alusel Euroopa Liidu kõigis riikides.

    Kui sageli uuring korratakse?

    Uuring toimub iga kuue aasta tagant. Järgmine uuring toimub 2022. aastal.

    Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

    Eesti täiskasvanute koolituse uuring hõlmab ligikaudu 6000 inimest, kes leitakse juhuvalikuga kõigi 20–64-aastaste Eesti elanike seast, arvestades nende vanust ja sugu. Valimisse sattunud inimesi küsitletakse olenemata sellest, kas nad on tasemehariduses või koolitustel osalenud.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Küsitleja on erikoolitusega isik. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda küsitlejalt töötõendit. 

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu tulemused avaldatakse statistikaameti ja Eurostati andmebaasis uuringule järgneval aastal.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja.
    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontro

  • Mis on täiskasvanute oskuste uuring (PIAAC)?

    Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (inglise keeles Programme for the International Assessment of Adult Competencies) annab infot täiskasvanute oskuste ja kogemuste kohta. See on kõige mahukam täiskasvanute oskusi selgitav uuring maailmas. Uuringus osalevad peamiselt OECD riigid.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi tellimuse alusel ja selle lõpptellija on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Täiskasvanute oskuste uuringuga kogutakse teavet ühiskonnas ja majanduses vajalike oskuste kohta: lugemine, info otsimine, arvuti ja infotehnoloogia võimaluste kasutamine. Teavet kogutakse ka hariduse ja töökogemuse kohta. Saadud andmete põhjal võrreldakse eri riikide elanike oskuste taset, haridus- ja koolitusvõimalusi ning riikide konkurentsivõimet teadmispõhises majanduses. See aitab mõista, kuidas Eesti täiskasvanud inimestel läheb võrreldes teiste riikide elanikega.
    Andmete põhjal saab teha järeldusi täiskasvanute oskuste arengu kohta, uurida oskuste taset formaalse koolihariduse, hilisema töö, koolituste ja koduse keskkonna alusel. Uuringu tulemusi võetakse arvesse otsuste langetamisel haridus- ja koolitusvaldkonnas ning tööelu küsimustes. Näiteks on varasemate uuringute andmeid kasutatud infoühiskonna arengukava ja elukestva õppe strateegia koostamisel ning kutsekoolide õppekavade ja kutsestandardite täiustamisel.

    Kui sageli uuring korraldatakse?

    Uuring toimub iga kümne aasta tagant. Esimene täiskasvanute oskuste uuring korraldati aastail 2010–2012. Järgmine uuring toimub aastail 2021–2023 kahes etapis: esimene, väiksem laine 2021. aastal ning teine, suurem laine, aastail 2022–2023.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Täiskasvanute oskuste uuringu sihtrühma kuuluvad kõik Eesti 16–65-aastased elanikud. Osalejad valitakse juhuvaliku teel rahvastiku statistilisest registrist. Uuringu esimeses etapis saadetakse uuringukutse 3200 isikule. Teises etapis saavad osalemiskutse 13 000 isikut.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu tulemused avaldatakse haridus- ja teadusministeeriumi ning OECD veebilehel.

     

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime https://www.stat.ee/et/statistikaamet/kontakt.
    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on tööjõu-uuring?

    Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid kasutab näiteks sotsiaalministeerium

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Tööjõu-uuringuga kogutud andmeid kasutatakse Eesti majanduse ja tööturu olukorra jälgimiseks ning analüüsimiseks. Prognoosimiseks ja riigieelarve tegemiseks on andmeid vaja ka riigile. Isikuküsitluse eelis ettevõtete uuringute ja administratiivsete andmetega võrreldes on terviklik vaade tööealisest elanikkonnast. Näiteks ei võta ettevõtete uuring arvesse ametlikult vormistamata töösuhtega töötajaid, tööjõu-uuringusse on nad aga kaasatud.
    Uuringus kasutatakse rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) metoodikat, mis võimaldab riikide tulemusi võrrelda.

    Kui sageli uuring korratakse?

    Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta jooksul ja tulemusi esitletakse kvartalite ning aasta kaupa.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Tööjõu-uuringu valim koostatakse juhuvalikuga, mille alus on rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel moodustatud 15–74-aastaste Eesti alaliste elanike loend. Valimiisik toob uuringusse kaasa ka oma leibkonna ja küsitletakse kõiki leibkonnaliikmeid.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu tulemused avaldatakse kord kvartalis statistika andmebaasis sotsiaalelu ja tööturu valdkonna all. Samuti kajastatakse tulemusi tööhõive ja töötuse teemalistes pressiteadetes.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. 
    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime siit.

  • Mis on Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring?

    Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga hinnatakse Eesti leibkondade säästu- ja tarbimiskäitumist ning võlakoormuse taset.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös Eesti Pangaga. Samasuguseid uuringuid tehakse kõigis euroala riikides, neid korraldavad riikide keskpangad ja tegevust koordineerib Euroopa Keskpank. Uuringuga kogutakse andmeid leibkondade rahaliste võimaluste, laenude, varade ja tarbimise kohta. Tulemuste põhjal saab analüüsida võlakoormuse kasvu mõju majandusele, mis on abiks võimalike tulevaste majanduskriiside ennetamisel. Samade andmete kogumine kõigis Euroopa Liidu riikides võimaldab riikide tulemusi omavahel võrrelda. Andmeid kasutavad keskpangad rahapoliitika väljatöötamisel.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring on Eestis korraldatud 2013. ja 2017. aastal. 

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) elavad inimesed. Alates 2017. aastast korraldatakse uuring paneelina, s.t kontakteerutakse uuringu eelmises laines vastanud leibkondadega. Üks leibkond osaleb uuringus maksimaalselt neli korda, seejärel langeb ta uuringust välja koos kõigi oma hargnenud leibkondadega. Igas laines kaasatakse uuringusse ka uusi osalejaid, kes leitakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 16‑aastased liikmed.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Statistikaamet korraldab Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu kindla korra alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Uuringus osalenud leibkond saab tänutäheks kümneeurose kinkekaardi.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Uuringus osalenud leibkond saab tänutäheks kümneeurose kinkekaardi.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime https://www.stat.ee/et/statistikaamet/kontakt.
    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on Eesti sotsiaaluuring?

    Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuring korraldatakse Euroopa Liidu kõigis riikides ja ka mõnes muus riigis. 

    Kellele on uuringu andmeid vaja? 

    Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised leibkonnatüübid meil on, kui palju kasvab neis lapsi ja milline on leibkondade majanduslik olukord. Andmete alusel saab kujundada riigi sotsiaalpoliitikat ja arendada teenuseid. Eesti riigijuhid, teadlased ja arvamusliidrid räägivad tihti meie inimeste toimetulekust, vaesusest ning ilmajäetusest, sissetulekust, elamistingimustest ja arstiabi kättesaadavusest. See teave pärinebki sageli sotsiaaluuringust.

    Kui sageli uuring korratakse?

    Eesti sotsiaaluuring korraldatakse igal aastal alates 2004. aastast.

    Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

    Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15‑aastased liikmed. Iga leibkonda küsitletakse neli aastat järjest 12 kuu tagant. Igal aastal osa leibkondadest vahetub. Täpsuse tagamiseks ühe aasta valimis leibkonnad ei kordu. Leibkondade korduvküsitlemine mitmel järjestikusel aastal aitab paremini hinnata aasta jooksul toimunud muutusi. Sotsiaaluuringu käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Sotsiaaluuringus osalemine on vabatahtlik ja selle küsitluse täitmisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu. Seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud isikut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluse andmete alusel saab riik langetada meie kõigiga seotud otsuseid, tuginedes tõesele ja usaldusväärsele teabele.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Küsitleja on erikoolitusega isik. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda küsitlejalt töötõendit.

    • Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.
    • Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse. 
    • Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Sotsiaaluuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Põhjalikumate analüüsidega saab tutvuda statistikaameti blogis. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmed leiab ESMS-i metaandmete alt.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Kõigi vastajate vahel, kes täidavad korrektselt uuringu ankeedi veebis, loositakse välja kümme 20-eurost Coop Eesti kinkekaarti, mis kehtivad Maksimarketites, Konsumites ja A&O kauplustes. Võitjatega võetakse ühendust.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on just statistikaameti uuringuga?

    Personaalse intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime https://www.stat.ee/kontaktandmed.

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

  • Mis on Eesti terviseuuring?

    Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumiga. Uuring on Euroopa Liidu terviseuuringu osa. 

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Terviseuuringuga kogutud andmed annavad pildi rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Eraldi vaadeldakse seoseid sotsiaal-majanduslike ja muude teguritega ning hinnatakse sotsiaalset toimetulekut ja abivajadust tervisliku olukorra tõttu. Andmete võrdlus varasemate aastatega väljendab rahvastiku tervise muutusi. Uuringu tulemusi kasutatakse rahvastiku terviseprogrammide ja ennetuse kavandamisel ning senise tegevuse hindamisel.
    Eesti terviseuuringu andmeid saab võrrelda Euroopa Liidu teistes riikides samal ajal korraldatud terviseuuringutega. Riikide võrdlemine aitab hinnata liiduüleseid programme ja poliitikat, mis hõlmavad rahvastiku tervist, sotsiaalkaitset, sotsiaalset kaasatust, tervisega seotud ebavõrdsust ja tervena vananemist.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Terviseuuringut on Eestis korraldatud neli korda: aastail 1996, 2006, 2014 ja 2019.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringu valimisse satutakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Valimi suurus on 8500 inimest. Küsitletakse vähemalt 15-aastaseid inimesi.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Statistikaamet korraldab Eesti terviseuuringu kindla korra alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    • Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.
    • Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Eesti terviseuuringu 2019. aasta andmed avaldatakse Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis, kust leiab ka varasemate uuringute tulemused.

    Statistikaamet edastab andmed ka Eurostatile.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

  • Mis on elukvaliteedi uuring?

    Elukvaliteedi uuring hindab Euroopa linnade elukvaliteeti ja uurib linnaelanike rahulolu keskkonna ning teenustega.

    Kelle tellimuse alusel seda uuringut korraldatakse?

    Uuringut korraldatakse koostöös DG REGIO (Directorate-General for Regional and Urban Policy), teiste riikide statistikaametite ja Eurostatiga.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Elukvaliteedi uuring on arvamusuuring, kuhu on kaasatud riikide pealinnad ja lisaks üks kuni kuus linna suurematest riikidest. Uuringus annavad linnaelanikud hinnangu keskkonnale, tööelule, eluga toimetulekule, turvalisusele ja osutatavatele teenustele, näiteks ühistranspordile ja tervishoiuteenustele. Kogutud andmete alusel saavad riigid ja Euroopa Komisjon rakendada meetmeid linnapiirkondade elukvaliteedi parandamiseks. 

    Kui sageli uuring korratakse?

    Elukvaliteedi uuring toimub umbes iga kolme aasta tagant. Viimane uuring korraldati 2018. aastal, Eestist olid uuringusse kaasatud Tartu ja Narva.

    Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

    Uuringus osalejad leitakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Aastal 2018 toimunud uuringu valim koosnes Tartu ja Narva linnade vähemalt 15-aastastest elanikest.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Küsitleja on erikoolitusega isik. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda küsitlejalt töötõendit.

    • Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.
    • Selles uuringus kogutakse andmeid telefoniküsitlusega. Parima teenuse osutamiseks kõned salvestatakse.
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Aastal 2018 tehtud uuringu tulemused avaldati statistikaameti piirkondlikus portaalis. Linnade uuringu ülevaate juurest leiab ka uuringu ankeedi koos küsimustega.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on just statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

    Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime https://www.stat.ee/kontaktandmed.

  • Mis on Euroopa sotsiaalfondi tegevuses osalejate uuring?

    Euroopa sotsiaalfondi (ESF) tegevuses osalejate uuringu tulemuste alusel hinnatakse Euroopa sotsiaalfondi raha kasutamise tulemuslikkust.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös rahandusministeeriumiga.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Aastateks 2014–2020 on Eesti riigile eraldatud Euroopa sotsiaalfondist ligi 600 miljonit eurot, mida kasutatakse töötute ümberõppeks, tugiisikuteenusteks, koolitusteks ja muu tegevuse rahastamiseks. Raha kasutamise edukust ei saa mõõta üksnes kulutamise põhjal, vaid hinnata tuleb ka tulemusi. Selleks analüüsitakse, milline oli osalejate koht tööturul tegevuse alguses ning kuidas see on muutunud neli nädalat ja kuus kuud pärast tegevuse lõppemist. Enamik andmeid saadakse andmekogudest. Mõnikord on vaja tegevuses osalenuid ka küsitleda.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring toimib kord kuus.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Osalenute andmeid kogutakse tegevuse korraldajalt. Andmeid analüüsitakse kahes rühmas:

    • osalenud isikud, kes ESF-i meetmest rahastatava tegevuse alguses töötasid ja kellel on tegevuse lõppemisest möödas kuus kuud;
    • ESF-i rahastatud meetme tegevuses töötukassa kaudu osalenud isikud, kellel on viimasest tegevusest möödas neli nädalat.
    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Osalenud isikute ankeetidest, andmekogudest ja küsitlustest kogutud andmed koondatakse ühtsesse andmebaasi. Andmete põhjal arvutatakse välja ESF-i vahendite kasutamise edukust hindavad tulemusnäitajad. Aruanne esitatakse ka Euroopa Komisjonile.

    Kasutatakse näiteks järgmisi tulemusnäitajaid:

    • tegevuses osalenute arv, kes tegevuse alguses olid töötud või mitteaktiivsed, kuid neli nädalat pärast tegevuse lõppu olid endale töökoha leidnud;
    • tegevuses osalenute arv, kes kuue kuu jooksul pärast tegevust olid tööle asunud;
    • tegevuses osalenute arv, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast tegevuses osalemist paranenud.
    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Euroopa sotsiaalfondi rahastatavas tegevuses osalenute uuring on lühike küsitlus, millele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

  • Mis on Euroopa sotsiaaluuring?

    Euroopa sotsiaaluuringuga (European Social Survey – ESS) selgitatakse välja Euroopa riikide sotsiaalne struktuur ja inimeste elutingimused ning analüüsitakse hoiakuid, uskumusi ja inimeste käitumist, mis on seotud institutsioonide arenguga.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuringut rahastavad haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja Tartu ülikool.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Euroopa sotsiaaluuringu eesmärk on koondada kvaliteetne andmestik ühiskondade arengu ja inimeste käitumise uurimiseks. See on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mille tulemusi kasutatakse paljudes valdkondades. Andmeid kogutakse alates 2002. aastast. Praguseks on koondatud ligi 500 000 inimese andmed 35 riigist. Riikide andmete võrdlemiseks nõutakse uuringus rangete reeglite järgimist.

    Kui sageli uuring korratakse?

    Uuring korraldatakse iga kahe aasta tagant. Järgmine uuring toimub 2020. aastal.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Euroopa sotsiaaluuringu valimisse satub isik juhuvalikuga, mis tehakse rahvastikuregistrist. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime https://www.stat.ee/kontaktandmed.
    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis on üle 50-aastase elanikkonna uuring (SHARE)?

    SHARE (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) rahvusvahelise uuringuga kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    SHARE uuringut koordineerib Müncheni vananemisökonoomika keskus Max Plancki sotsiaalpoliitika instituudi juures Saksamaal. SHARE uuringut korraldavad riigid asutasid 2011. aastal rahvusvaheliste õigustega organisatsiooni SHARE ERIC. Rahvusvahelisse uuringumeeskonda kuuluvad eri valdkondade sajad spetsialistid Euroopast ja kaugemaltki.

    Euroopa Komisjon on nimetanud SHARE uuringu riikide sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse võrreldava poliitika hindamise peamiseks allikaks. Selle uuringu tulemuste põhjal hinnatakse riikide pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikat.
    Eestis koordineerib küsitlust Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli teiste instituutidega. Eestis korraldab 8. laine küsitluse statistikaamet.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Elanikkond vananeb. Seda arvestades tuleb riigil arendada sotsiaalkindlustussüsteemi, meditsiiniteenuseid ja sotsiaalset ning majanduskeskkonda. Uuring annab vastused küsimustele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas.

    Kui sageli uuring korraldatakse?

    Aastatel 2004–2018 on korraldatud seitse SHARE küsitluse lainet. Eesti liitus 2011. aastal neljanda lainega. Küsitlust on kavas jätkata aastani 2024. Uuringulaine toimub igal teisel aastal.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringusse valitakse vähemalt 50-aastaseid inimesi juhuvalikuga. Igasse lainesse kaasatakse ka uusi inimesi, kes on vahepeal jõudnud vaadeldavasse vanusrühma. Uued valimiisikud jäävad edaspidi samuti igal teisel aastal oma elumuutuste kohta vastuseid andma.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid personaalse küsitlusega.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    SHARE-ga kogutud andmeid avaldab statistikaamet kõige rohkem statistika andmebaasis „Eri valdkondade statistika“ all.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Iga vastaja saab küsitlejalt meene.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime siit.
    Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit.

  • Mis uuring see on?

    Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga. Küsitluses palutakse anda hinnang liikumis-, sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, elukeskkonna, heakorra, üldiste teenuste pakkumise ja kohaliku tasandi juhtimise kohta. Hinnatakse kohalikku omavalitsust, kus on isiku peamine elukoht. Samuti küsitakse isiku elukoha ja leibkonna andmeid.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuringut korraldatakse rahandusministeeriumi ja statistikaameti koostöös.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Uuringu tulemustele tuginedes saavad kohalikud omavalitsused ja riik arendada oma pakutavaid teenuseid ja kohalikku elu. Kogutud andmete põhjal on võimalik saada tagasisidet kohalike omavalitsuste tehtud tööle.

    Kui sageli seda uuringut korraldatakse?

    Esimese uuringu tulemused avaldasime 2020. aasta kolmandas kvartalis. Uuringu sagedus sõltub tellimusest.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Uuringu valim on isikupõhine ja võetakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Küsitletakse ligi 27 000 vähemalt 16-aastast Eesti elanikku. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult.

    Kuidas andmeid kogutakse?

    Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu üldistatud tulemused kohalike omavalitsuste kaupa esitab rahandusministeerium oma veebilehel. Sealt saab ülevaate kohalike omavalitsuste teenuste korraldusest ja teenustega rahulolust. Veebileht on abiks kohalikele omavalitsustele piirkonna arendamisel ja elanikele infokanaliks, kust saada paremat ülevaadet kohalikest avalikest teenustest.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.

  • Mis uuring see on?

    Tööelu-uuring annab ülevaate töö- ja tööajakorraldusest, töötervishoiust, töötasustamisest, töötajate arendamisest, kaasamisest ja kollektiivsetest töösuhetest Eestis. Uuringus küsitletakse nii tööandjaid kui ka töötajaid, et saada terviklik pilt Eesti tööelust ja töösuhetest, hinnata mõjureid ja võrrelda muutusi ajas.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuringu avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Tööelu-uuringu andmed annavad väärtuslikku infot tööelu kohta. Andmete põhjal saab üles leida tööelu kitsaskohad ja kavandada nende lahendamist. Andmeid kasutatakse tööelupoliitika analüüsimiseks ja teadustöös.

    Uuringusse on kaasatud tööandjad ehk ettevõtete ja asutuste juhid või esindajad ja töötajad. Mõlemaid pooli on vaja küsitleda, sest vastused võivad erineda. Näiteks ei pruugi töötaja teada, kui palju ettevõtte töötajatest töötab tähtajatu lepinguga. Tööandja ei pruugi aga teada, kas töötaja kuulub ametiühingusse. Erineda võivad ka tööandjate ja töötajate ootused ning hinnangud ettevõtte tööelule ja töösuhetel

    Kui sageli uuring korraldatakse?

    Uuring toimub iga kuue aasta tagant.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Ettevõtted ja asutused satuvad tööelu-uuringu valimisse juhuvalikuga statistikaameti majandusüksuste registrist. Töötajate küsitlusele vastajad leitakse küsitluses osalenud ettevõtete töötajate seast samuti juhuvalikuga. Ühest ettevõttest vastama valitud töötajate arv oleneb sellest, kui palju on ettevõttes töötajaid.

    Kuidas andmeid kogutakse?

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele ja ettevõtetele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas saab küsimustikule vastata ning kuidas uuringusse valitutega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisiku rahvastikuregistri e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistri aadressile postiga. 

    Selles uuringus kogutakse andmeid

    • veebiküsitlusega, 
    • silmast silma küsitlusega. 
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Tööelustatistikat avaldatakse statistika andmebaasis. Uuringu tulemusi kasutatakse paljudes analüüsides.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee.