Kalapüük

Statistikatöö eesmärk on anda teavet ookeani, Läänemere ja sisevete kalapüügi koguste kohta kalaliikide kaupa. Andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika arendamiseks, rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks. Kalapüügistatistika aitab kaasa ka säästva kalanduse edendamisele ja toiduga kindlustatusele.

Ookeanide kalapüük kalaliigi järgi; Läänemere kalapüük tegevusala ja kalaliigi järgi; sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvaheline kalapüügipiirkondade statistiline klassifikatsioon;

Eesti kalanduspiirkondade jaotus

Andmed kajastavad mere- ja magevee kalapüüki.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK):

0311 Merekalapüük;

0312 Mageveekalapüük

Kalapüügipiirkond – merel kuni 20 m samasügavusjooneni ning teistel veekogudel kindlaksmääratud ja registreeritud veeala, mis moodustatakse kalavarude ja püügikohtade otstarbekaks jaotamiseks, kasutamiseks ja kaitseks või looduslikul veekogul kalakasvatuseks. Kalapüügipiirkond võib olenevalt selle moodustajast olla

• riigi kalapüügipiirkond;
• kohaliku omavalitsuse kalapüügipiirkond;
• eraomaniku kalapüügipiirkond.

Kaluri kalapüügiluba – õigus kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni või Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel või riigi omandis oleval siseveekogul

Kutseline kalapüük – kala või agariku püük kutselise kalapüügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised, traalpüünised)

Läänemere kalapüük – Läänemere avaosas ja/või rannavetes toimuv püük

Ookeani kalapüük – oma rannikust kaugel, avaookeanis või teiste riikide majandustsoonis toimuv püük

Piiratud kalapüügi luba – kalapüügiõigus piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega (ühe kuni kolme nakkevõrguga või ühe kuni meetri kõrguse ääremõrraga või ühe kõige rohkem 250 konksust koosneva põhjaõngejadaga) merel kuni 20 m samasügavusjooneni või Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel kaldast arvates kuni ühe kilomeetri laiusel veealal või Võrtsjärvel

Piiratud kalapüügiõigusega püük – kalapüük piiratud loaga, mis annab õiguse piiratud kalapüügivahenditega püügiks

Sisevete kalapüük – sisevetel toimuv püük

Juriidiline isik;

füüsiline isik

Kalapüügiga tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud

Kogu Eesti

1992–…

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1921/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91 (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Kalandus tabelites

KA10: Ookeani kalapüük kalaliigi järgi;

KA20: Läänemere kalapüük kalaliigi järgi;

KA30: Sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi.

Uuringuga seotud andmetabeleid vaadati statistikaameti andmebaasis 2024. aastal 1763 korda, 2023. aastal 1770 korda, 2022. aastal 1426 korda, 2021. aastal 1676 korda, 2020. aastal 1644 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Ei ole rakendatav. Statistikaamet kasutab põllumajandus- ja toiduametilt saadavaid koondandmeid, seega ei ole üksikandmed meie käsutuses.

Kalapüügi andmeid kuvatakse ka kalanduse valdkonna lehel.

Selle töö andmed on aluseks statistikatöödele 10001 „Keskkonnatrendid“ ja 10601 „Materjalivoo arvepidamine“.

Kalapüügi ja lossimise andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe kaudu.

Püügipiirkonna C21_A püügiandmed edastatakse Eurostatile hiljemalt 30.05 eelneva aasta kohta. Eurostat on esitanud palve jagada Eesti kalapüügi andmeid Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooniga (NAFO) ning regionaal- ja põllumajandusministeerium on andnud selleks nõusoleku.

Püügipiirkondade C27_A ja C34TO51_A püügiandmed edastatakse hiljemalt 30.06 eelneva aasta kohta.

Kalapüügi lossimise andmed edastatakse hiljemalt 30.06 eelneva aasta kohta.

Püügipiirkonna C21_A püügi efektiivsuse andmed edastatakse hiljemalt 30.08 eelneva aasta kohta.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile (FAO) edastatakse kala kogupüügi koondväärtus.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 11 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võib neid vaadata mitu korda.

Metoodika vastab Euroopa Nõukogu määrustega nr 216/2009, 217/2009 ja 218/2009 (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") sätestatud nõuetele.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediraport lossimise eelneva aasta andmete kohta edastatakse Eurostatile Metadata Handleri kaudu hiljemalt 31. detsembril igal kolmandal aastal, viimane esitati 2022. aasta andmete kohta:
lossimise kvaliteediraport

Põllumajandus- ja toiduametilt (PTA) saadakse ookeanist, Läänemerest ja sisevetest püütud kala kogus kalaliikide kaupa püügipiirkonna järgi (kutseline kalapüük).

Aasta

Juriidilised ja füüsilised isikud esitavad kutselise kalapüügi kohta andmed põllumajandus- ja toiduametile, kellelt statistikaamet saab need lepingu alusel e-postiga kord aastas.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide andmetega. Kalapüügi andmeid valideerib ja kvaliteedi tagab põllumajandus- ja toiduamet. Kui aruandeaasta tulemuste võrdlemisel eelmiste perioodidega leitakse andmetes suuri erinevusi, võetakse ühendust administratiivandmete omanikuga.

Põllumajandus- ja toiduameti kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist (andmeid avaldatakse mõningate alajaotustega ja koonditena).

Koondid on

• ookeani kalapüük kalaliigi järgi;
• Läänemere kalapüük kalaliigi järgi (eraldi rannapüük ja avamerepüük traallaevadega ning Läänemerel kokku);
• sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi (eraldi Peipsi järv, Võrtsjärv ja muu siseveekogu ning siseveekogud kokku).

Väärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita