Tööturg

Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.

Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:

  • kui suur on tööhõive;
  • kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
  • kui palju inimesi töötab osaajaga;
  • kui palju on Eestis töötuid;
  • milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
  • kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
  • milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.

Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.

15–74-aastaste tööjõus osalemise määr 71,1 %
2021
15–74-aastaste tööhõive määr, tööturg 66,7 %
2021
15–74-aastaste töötuse määr 6,2 %
2021
15–74-aastaste tööjõus osalemise määr (kvartal) 73,7 %
3,1%
2022 III KVARTAL
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2011–2021
Uudis

Statistikaamet asub avaldama tööturu kiirstatistikat

Statistikaamet asub regulaarselt avaldama tööturu kiirstatistikat, et anda ülevaade, kuidas muutus töösuhete arv, palju neid alustati, peatati või lõpetati. Töötamise registri põhjal kogutud andmeanalüüsist on huvitatud sotsiaalministeerium ja töötukassa, et saada infot Eesti tööturu olukorrast ning energiakriisi mõjudest.
Loe edasi 1. detsember 2022
Blogi

Ukraina noor sõjapõgenik Eestis

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.
Loe edasi 22. august 2022