Tööturg
Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.
Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:
- kui suur on tööhõive;
- kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
- kui palju inimesi töötab osaajaga;
- kui palju on Eestis töötuid;
- milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
- kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
- milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.
Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2010 - 2020
Blogi
Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Uudis
Teises kvartalis vähenes osaajaga töötamine
Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,6%, tööhõive määr 65,8% ning töötuse määr 6,9%.
Uudis
Töötute arv langes kvartaliga 1500 inimese võrra
Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 70,7%, tööhõive määr 65,7% ning töötuse määr 7,1%.
Statistikaameti rakendused
Välisviited
Andmebaas.stat.ee on sulgemisel
Metoodika muudatused
Kas leidsid, mida otsisid?