Tööturg
Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.
Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:
- kui suur on tööhõive;
- kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
- kui palju inimesi töötab osaajaga;
- kui palju on Eestis töötuid;
- milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
- kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
- milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.
Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2010–2020
Blogi
Tööturul on varasemast rohkem inimesi, kuid ebakindlamate töösuhetega
Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.
Uudis
Töötute arv langes kvartaliga 7400 inimese võrra
Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%.
Blogi
Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Statistikaameti rakendused
Välisviited
Andmebaas.stat.ee on sulgemisel
Metoodika muudatused
Kas leidsid, mida otsisid?