Tööturg
Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.
Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:
- kui suur on tööhõive;
- kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
- kui palju inimesi töötab osaajaga;
- kui palju on Eestis töötuid;
- milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
- kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
- milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.
Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2011–2021
Uudis
Töötute arv vähenes aastaga 5600 inimese võrra
Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 68,8% ja töötuse määr 5,8%.
Blogi
Viimased kolm aastat tööturul – keda on rohkem ja keda vähem?
Möödunud paar aastat on tundunud paljudele pikemad kui tavapärased. Maailm on palju muutunud ja see on kajastunud ka tööturul. Kuidas on muutunud ametikohtade arv võrreldes kolme aasta taguse ajaga?
Uudis
Statistikaamet avaldas andmed Ukraina kodanikest tööturul
Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.
Statistikaameti rakendused
Välisviited
Andmebaas.stat.ee on sulgemisel
Metoodika muudatused
Kas leidsid, mida otsisid?