Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Tööturg

Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.

Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:

  • kui suur on tööhõive;
  • kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
  • kui palju inimesi töötab osaajaga;
  • kui palju on Eestis töötuid;
  • milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
  • kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
  • milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.

Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.

15–74-aastaste tööjõus osalemise määr 71,6 %
2020
15–74-aastaste tööhõive määr, tööturg 66,7 %
2020
15–74-aastaste töötuse määr 6,8 %
2020
15–74-aastaste tööjõus osalemise määr 70,7 %
I KVARTAL 2021
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2010 - 2020
Uudis

Aastaga lisandus üle 40 000 kaugtöö tegija

Möödunud aastal kasutas oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest.
Loe edasi 17. veebruar 2021
Uudis

Aastaga lisandus üle 16 000 töötu

Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aastal tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,8%. Töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.
Loe edasi 15. veebruar 2021