Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Ränne

Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis?

Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste rahvastikusündmustega pigem aeglaselt.

Rändestatistikast saab teada,

  • mis asulatest ja kuhu Eesti elanikud kõige enam kolivad;
  • millistesse välisriikidesse on kõige enam Eesti elanikke elama asunud;
  • mis vanuserühmades on Eestist väljarändajaid kõige rohkem;
  • kui suur on sisseränne Eestisse ja mis riikidest on uued elanikud pärit.

Rändestatistika annab infot rahvastiku ja inimeste paiknemise muutustest. Vaadelda saab nii sisse- kui ka väljarändajaid soo, vanuse, eelmise ja uue elukoha, kodakondsuse, sünniriigi ning rahvuse alusel.

Sisserändajate arv 16 209
-10,8%
2020
Väljarändajate arv 12 427
-2,9%
2020
Välisrändesaldo 3 782
-29,6%
2020
Välisrändesaldo soo ja vanusrühmiti
Sisse- ja väljaränne kodakondsuse järgi
Siserändesaldo maakonniti
Välisränne | 2011 – 2020
Rändesaldo Väljaränne Sisseränne
2011 -2 505 6 214 3 709
2012 -3 682 6 321 2 639
2013 -2 642 6 740 4 098
2014 -733 4 637 3 904
2015 2 410 13 003 15 413
2016 1 030 13 792 14 822
2017 5 258 12 358 17 616
2018 7 071 10 476 17 547
2019 5 371 12 801 18 172
2020 3 782 12 427 16 209

Asustuspiirkondade siserändesaldo | 2016 – 2020
2016 2017 2018 2019 2020
..Linnaline asustuspiirkond -1 606 -671 -2 842 -3 308 -3 625
..Väikelinnaline asustuspiirkond 1 332 1 508 1 549 2 295 2 427
..Maaline asustuspiirkond 274 -837 1 293 1 013 1 198