Ränne

Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis?

Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste rahvastikusündmustega pigem aeglaselt.

Rändestatistikast saab teada,

  • mis asulatest ja kuhu Eesti elanikud kõige enam kolivad;
  • millistesse välisriikidesse on kõige enam Eesti elanikke elama asunud;
  • mis vanuserühmades on Eestist väljarändajaid kõige rohkem;
  • kui suur on sisseränne Eestisse ja mis riikidest on uued elanikud pärit.

Rändestatistika annab infot rahvastiku ja inimeste paiknemise muutustest. Vaadelda saab nii sisse- kui ka väljarändajaid soo, vanuse, eelmise ja uue elukoha, kodakondsuse, sünniriigi ning rahvuse alusel.

Sisserändajate arv 49 414
153,1%
2022
Väljarändajate arv 9 657
-22,6%
2022
Välisrändesaldo 39 757
464,5%
2022
Välisrändesaldo soo ja vanusrühmiti | 2022
Sisse- ja väljaränne kodakondsuse järgi | 2022
Siserändesaldo maakonniti | 2022
Välisränne | 2013 – 2022
Sisseränne Väljaränne Rändesaldo
2013 4 098 6 740 -2 642
2014 3 904 4 637 -733
2015 15 413 13 003 2 410
2016 14 822 13 792 1 030
2017 17 616 12 358 5 258
2018 17 547 10 476 7 071
2019 18 172 12 801 5 371
2020 16 209 12 427 3 782
2021 19 524 12 481 7 043
2022 49 414 9 657 39 757

Asustuspiirkondade siserändesaldo | 2018 – 2022
2018 2019 2020 2021 2022
Linnaline asustuspiirkond -2 842 -3 308 -3 625 -906 -5 695
Väikelinnaline asustuspiirkond 1 549 2 295 2 427 1 609 3 678
Maaline asustuspiirkond 1 293 1 013 1 198 -703 2 017