Ränne

Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis?

Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste rahvastikusündmustega pigem aeglaselt.

Rändestatistikast saab teada,

  • mis asulatest ja kuhu Eesti elanikud kõige enam kolivad;
  • millistesse välisriikidesse on kõige enam Eesti elanikke elama asunud;
  • mis vanuserühmades on Eestist väljarändajaid kõige rohkem;
  • kui suur on sisseränne Eestisse ja mis riikidest on uued elanikud pärit.

Rändestatistika annab infot rahvastiku ja inimeste paiknemise muutustest. Vaadelda saab nii sisse- kui ka väljarändajaid soo, vanuse, eelmise ja uue elukoha, kodakondsuse, sünniriigi ning rahvuse alusel.

Sisserändajate arv 19 524
20,5%
2021
Väljarändajate arv 12 481
0,4%
2021
Välisrändesaldo 7 043
86,2%
2021
Välisrändesaldo soo ja vanusrühmiti | 2021
Sisse- ja väljaränne kodakondsuse järgi | 2021
Siserändesaldo maakonniti | 2021
Välisränne | 2012 – 2021
Sisseränne Väljaränne Rändesaldo
2012 2 639 6 321 -3 682
2013 4 098 6 740 -2 642
2014 3 904 4 637 -733
2015 15 413 13 003 2 410
2016 14 822 13 792 1 030
2017 17 616 12 358 5 258
2018 17 547 10 476 7 071
2019 18 172 12 801 5 371
2020 16 209 12 427 3 782
2021 19 524 12 481 7 043

Asustuspiirkondade siserändesaldo | 2017 – 2021
2017 2018 2019 2020 2021
Linnaline asustuspiirkond -671 -2 842 -3 308 -3 625 -906
Väikelinnaline asustuspiirkond 1 508 1 549 2 295 2 427 1 609
Maaline asustuspiirkond -837 1 293 1 013 1 198 -703