Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Suhteline vaesus

Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri. 

Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid tähendab suhtelise vaesuse määra, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ega kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Seda arvutatakse kaht moodi: pensionid arvestatakse siirete osaks ja jäetakse sissetulekute hulka arvestamata või arvestatakse pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palgad.

Suhtelise vaesuse süvik tähendab suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugust vaesuse piirist protsentides. Püsiva suhtelise vaesuse määr on nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli suhtelise vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast.

Suhtelise vaesuse määr 20,7 %
2019
Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a pensionid 39,7 %
2019
Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a pensionid 30,3 %
2019
Püsiva suhtelise vaesuse määr 13,8 %
2019
Aasta suhtelise vaesuse piir 7 336,8 eurot
2019
Suhtelise vaesuse süvik 21,8 %
2019
Ajas ankurdatud suhtelise vaesuse määr 12,5 %
2019
Suhtelise vaesuse määr vanuserühmade kaupa
Suhtelise vaesuse määr hõiveseisundi järgi
Suhtelise vaesuse määr leibkonnatüübi järgi