Keskkond
Üleilmsed ja kohalikud keskkonna eesmärgid on suunatud paljuski sellele, et saavutada tasakaal piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.
Strateegia „Säästev Eesti 21“ järgi tuleb ökoloogilise tasakaalu saavutamiseks kasutada loodusvarasid säästlikult, vähendada saastumist ja hoida looduslikku mitmekesisust ning looduslikke alasid.
Globaalselt on lisandunud selged sihid peatada tegevused, mis süvendavad kliimamuutusi, tarbida ja toota jätkusuutlikult ning keskkonda säästvalt, hoida veevarusid ja toota energiat keskkonnasõbralikult.
Keskkonnaandmed on vajalikud, et hinnata nende sihtide suunas liikumist. Avaldame andmeid järgmiste keskkonnasurvete ja -meetmete kohta:
Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses
Laupäeval, 20. septembril on ÜRO kalendri järgi maailmakoristuspäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmemajandusest ja viia maailm puhtama tuleviku poole. Eestist alguse saanud ja praeguseks üks maailma suurimaid kodanikualgatusi ootab igaühe panust. Mida näitab jäätmestatististika Eesti kohta? Statistikaamet heidab värske pilgu!
Rahvusvaheline Maa päev: kui juba märtsis on kõik otsas, mida me siis tähistame?
Teisipäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mil vaadatakse otsa meie suhetele loodusega. Selle aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ (ingl „Our Power, Our Planet“) on üleskutse mõistmaks, kui palju sõltub meie ühine tulevik planeedil Maa igapäevastest valikutest, teadmistest ja kollektiivsest tahtest.
Üleilmne veepäev: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid
Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?