5. Sooline võrdõiguslikkus

Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme.

ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas, majanduses ja avaliku elu otsuste langetamises. Naistele ning tütarlastele tuleb tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus.

ÜRO aruande kohaselt esineb soolist ebavõrdsust nii arenguriikides kui ka arenenud riikides. Väga levinud on vägivald naiste vastu, sh seksuaalne vägivald.

Eesti säästva arengu strateegia soolist võrdõiguslikkust otseselt ei käsitle, kuid 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille eesmärk on tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine. 

Üleilmne eesmärk „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu“ on Eestis seotud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ning tütarlaste mõjuvõimu suurendamise järgmiste näitajatega:

  • sooline palgalõhe;
  • naised juhtivatel kohtadel;
  • naiste ja meeste ajakasutus.
Sooline palgalõhe 17,1 %
-5,3%
2019
Naiste osatähtsus juhtivatel kohtadel 8,1 %
2019
Sooline võrdõiguslikkus, ajakasutuse indeks 74,7
2015
Sooline võrdõiguslikkus, hoolduskohustuse indeks 85,9
2015
Sooline võrdõiguslikkus, ühiskondliku tegevuse indeks 65,0
2015