Kutseharidus

Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid.

Kutseharidusstatistikast saab teada,

  • kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad;
  • mis erialasid saab kutseõppes omandada;
  • kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid.

Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe planeerimiseks ja kutseharidusega seotud otsuse langetamiseks.

Kutseharidust andvate õppeasutuste arv 32
-5,9%
Kutseõppurite arv 25 149
-8,9%
Vastuvõetute arv 10 807
-22,0%
Väljalangenute arv 5 162
-2,4%
2025
Kutseõppe lõpetanute arv 10 056
9,3%
Kutseõppeasutuste õpetajate arv 2 187
-2,1%
2024

Kutsehariduse omandamine õppeliigi järgi, 2025

Õppijad
Kutseõpe põhihariduse nõudeta1 651
Kutseõpe põhihariduse baasil7 421
Kutseõpe keskhariduse baasil3 727

Kutsehariduse omandamine õppevaldkonna järgi, 2024, 2025

20242025
Kokku27 60425 149
Humanitaaria ja kunsti õppevaldkond1 9011 611
Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe õppevaldkond00
Ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkond2 6752 336
Loodusteaduste, matemaatika ja statistika õppevaldkond123121
Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkond2 7012 513
Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkond10 2629 304
Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria õppevaldkond2 1492 016
Tervise ja heaolu õppevaldkond1 5821 703
Teeninduse õppevaldkond5 5055 038