Ettevõtete uuringud
Miks on vaja statistikaametile andmeid esitada?
Riikliku statistika tegemise aluseks on avalik huvi. Riikliku statistika tegijana täidab statistikaamet Eesti riigi ja Euroopa Liidu tellimust – seda, milliseid andmeid amet täpselt kogub, kujundavad Eesti ja Euroopa Liidu andmevajadus ning statistikatööde loetelu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.
Esitatud andmete põhjal koostatud statistikat kasutavad riigi- ja teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid ja eraisikud.
Andmete abil koostatakse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarveid, ministeeriumid saavad infot, millistele valdkondadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata või milliseid toetusi maksta. Andmete põhjal hindavad valitsusasutused majanduse käekäiku, millest olenevad näiteks ka maksud ja palgad. Samuti on ettevõtjatelt kogutud andmed vajalikud Euroopa Liidu statistikaametile, kes võrdleb riikide majandus- ja sotsiaalnäitajaid.
Kogutud andmete põhjal valminud statistika tehakse kõigile kättesaadavaks statistikaameti rakendustes, juhtimislaudadel ja statistika andmebaasis.
Statistikaameti avaldamiskalender annab ülevaate sellest, millal andmed andmebaasis uuenevad.
Kes peavad statistikaametile andmeid esitama?
Kui Eestis registreeritud ettevõte on statistikaameti uuringu valimis, on ta riikliku statistika seaduse (§ 28) järgi kohustatud esitama statistikaametile tähtaja jooksul tõesed ja täielikud andmed. Ettevõtete küsimustikke ja nende tähtpäevi saab vaadata statistikaameti veebilehel rubriigis „Andmete esitamise kohustus“. Statistikaamet saadab ettevõtetele iga aasta lõpus ka info selle kohta, milliseid andmeid nad on kohustatud järgmisel aastal esitama.
Andmete kogumise õiguslike aluste kohta saab täpsemalt lugeda statistikaameti veebist.
Kuidas andmeid esitada?
2025. aastal alustas statistikaamet üleminekut uuele iseteeninduskeskkonnale, et teha e-teenuste kasutamine mugavamaks.
Edaspidi saavad ettevõtted esitada andmeid, hallata küsimustikke ja suhelda statistikaametiga uues iseteeninduskeskkonnas.
Uus keskkond on veel arengujärgus ning küsimustikke uuendatakse järk-järgult. Praeguseks on uuendatud veel väike hulk küsimustikke. Kõik ettevõtete küsimustikud uuenevad 2026. aasta jooksul.
Liitumine uue iseteeninduskeskkonnaga
- Uut iseteeninduskeskkonda saavad kasutada need ettevõtted, kellel on andmete esitamise kohustus ning kelle küsimustik on uude keskkonda üle viidud.
- Uus iseteeninduskeskkond asub aadressil uuringud.stat.ee. Sisselogimiseks tuleb end autentida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu. Parooliga uude keskkonda siseneda ei saa. Uues iseteeninduses saab esindada vaid äriregistrisse kantud ettevõtet.
- Välismaa kodanik, kellel puudub Eesti ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID, saab uut iseteenindust kasutada, kui ta on Eesti e-resident ja seob äriregistris oma e-residendi isikukoodi registrisse kantud ettevõttega. Iseteenindusse saab sisse logida ka end Euroopa Liidu riigi elektroonilise isikutunnistusega autentides.
- Ettevõtte juhatuse liige ei pea uues iseteeninduses ettevõtte esindamiseks õigusi taotlema. Iseteeninduskeskkond kontrollib esindusõigust äriregistri andmete põhjal ning ettevõtte esindusõiguslik isik saab sisse logides õigused automaatselt.
- Statistikaamet saadab ettevõttele teavituskirja, kui tema küsimustik on uues iseteeninduskeskkonnas olemas.
Liitumine eSTATiga
- Ettevõtte esindusõiguslikul isikul tuleb eSTATiga liitumiseks esitada taotlus eSTATi kaudu. Pärast taotluse esitamist avatakse ettevõttele eSTATi konto ja saab alustada andmete esitamist. Soovi korral saab esindusõiguslik isik lisada ettevõtte kontole teisi kasutajaid. Sisselogimiseks tuleb end autentida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu.
- Välismaa kodanik, kellel puudub Eesti ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID, saab eSTATi sisse logida parooliga.
- eSTATiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda eSTATi juhendist.
Projekt „Andmepõhine aruandlus“ võimaldab palga- ja tööjõuküsimustiku andmed edastada otse ettevõtte raamatupidamistarkvarast. Selle kohta leiab lisainfot andmepõhise aruandluse veebilehelt.
Kuidas valitakse ettevõtted, kellelt statistikaamet andmeid ootab?
Statistikaamet kaasab uuringutesse ettevõtted sellise arvestusega, et just nende ettevõtete andmed annaksid uuritava nähtuse kohta kõige paremat infot. Samuti püüab statistikaamet arvesse võtta, et võimalikult väikse halduskoormusega saaks teha kõige kvaliteetsemat statistikat.
Kuna suured ettevõtted mõjutavad uuritavate nähtuste trende olulisel määral, peavad üle 50 töötajaga ettevõtted esitama andmeid igal aastal. Kui jätta kõrvale väga suured ettevõtted, satuvad ettevõtted valimisse juhuvalikuga.
Juhuvalimisüsteem tagab, et ettevõtete halduskoormus oleks võimalikult väike ja ühtlane. Igal aastal langeb osa ettevõtetest valimist välja ning kaasatakse uued ettevõtted. Siiski on võimalik, et langedes välja ühest valimist, satutakse kohe mõne teise uuringu valimisse. Juhuvalimisse sattudes on kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest, aga kui pikalt, sõltub ettevõtte tegevusalast ja suurusest
Valimite moodustamise kohta saab täpsemalt lugeda statistikaameti veebist.
Kuidas saab ettevõte teada andmete esitamise kohustusest?
Iga aasta detsembris saadab statistikaamet ettevõttele e-kirjaga teavituse järgmise aasta kohustuste kohta, et ettevõtte esindaja saaks piisavalt vara info temalt kogutavate andmete koosseisu, nende kasutamise eesmärgi, statistilise töötlemise ja levitamise põhimõtete ning esitamise tähtpäeva kohta. Statistika tegemise, kvaliteedi ja esituse kohta saab täpsemalt lugeda metaandmete veebilehelt.
Valimisse määramise ja andmete kogumise aluseks on käskkirjad, millega saab tutvuda statistikaameti dokumendiregistris, sisestades otsingusse küsimustiku koodi või küsimustiku pealkirja koos kogumisaastaga.
Käskkirjaga mittenõustumisel on ettevõttel õigus 30 päeva jooksul alates käskkirja teadasaamise päevast esitada vaie haldusmenetlusseaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Vaidele esitatavad nõuded leiab haldusmenetlusseaduse §-st 76.
Ettevõtte andmete esitamise kohustust saab kontrollida statistikaameti veebis.
Kuidas toimida, kui erakorralise sündmuse tõttu ei ole võimalik andmeid esitada?
Kui on toimunud erakorraline juhtum, mille tõttu on näiteks hävinud ettevõtte dokumentatsioon ja andmeid ei ole võimalik esitada, siis palume sellest statistikaametile teada anda.
Riikliku statistika seaduse § 28 lg 5 järgi võib statistikaamet erandina ettevõtte andmete esitamise kohustusest osaliselt või täielikult vabastada, kui andmete esitamine on võimatu.
Andmete esitamisest vabastamiseks tuleb ettevõtte esindusõiguslikul isikul esitada allkirjastatud taotlus ning tõendid taotluses nimetatud põhjenduste kinnitamiseks. Lisaks sellele hindab statistikaamet konkreetsete andmete tähtsust vastavas valdkonnas statistika tegemisel.
Miks ei kasuta statistikaamet juba olemasolevaid andmeid?
Esmajärjekorras kogub statistikaamet andmeid juba olemasolevatest andmekogudest, näiteks riiklikest registritest. Statistikaamet kasutab praegu aktiivselt enam kui 500 andmekogu andmeid ning töötab järjepidevalt selle nimel, et küsimustike arv oleks võimalikult väike.
Küsimustikega kogub amet andmeid ainult siis, kui andmekogudes ei ole riikliku statistika tegemiseks vajalikke andmeid või kui need ei ole piisavalt üksikasjalikud. Milliseid andmeid statistikaamet kogub, määravad Eesti ja Euroopa Liidu andmevajadus ning statistikatööde loetelu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kust saab andmete esitamisel abi?
Kui Teil on küsimusi uue iseteeninduskeskkonna kohta või vajate abi andmete esitamisel, võtke ühendust statistikaameti klienditoega e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee) või telefonil 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30).
Statistikaamet korraldab andmeesitajatele ka koolitusi, mille kohta saab infot ameti koolituste veebilehelt.
Mis juhtub, kui andmeid ei esita?
Andmete esitamata jätmisel või valeandmete esitamisel on statistikaametil õigus teha andmeesitajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib statistikaamet kohaldada sunniraha. Sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.
Alates 2025. aasta 1. aprillist on sunniraha suurus 300–1200 eurot.
Sunniraha tasumine ei vabasta ettevõtet andmete esitamise kohustusest.