Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Lõimumine

Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal.

Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama.

Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade

  • hariduse omandamist;
  • tööhõives osalemist;
  • sotsiaal-majanduslikku toimetulekut;
  • elamistingimusi.

Lõimumisstatistika näitajad aitavad hinnata, milline on teisest rahvusest inimeste elu Eestis ja kui sidus ning tolerantne on ühiskond. Lõimumisnäitajad on teiste valdkondade statistika osa.

Vene kodakondsusega isikute suhtelise vaesuse määr 30,7 %
2019
Muu kodakondsusega isikute suhtelise vaesuse määr 22,6 %
2019
Hõivatute arv vene kodukeelega isikute hulgas 197,0 tuhat
-5,6%
2020
Hõivatute arv muu kodukeelega isikute hulgas 12,8 tuhat
42,2%
2020
15–74-aastaste mitteaktiivsete arv immigrantrahvastiku hulgas 67,9 tuhat
4,0%
2020
Vene rahvusest isikute töötuse määr 9,4 %
2020
Muust rahvusest isikute töötuse määr 6,9 %
2020

Uudised

Selle teemaga seotud uudised puuduvad.