Mets

Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku.

Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse.

Metsastatistikast saab ülevaate,

  • kui suur on Eesti metsavaru;
  • milline on puistute juurdekasv aastas;
  • kui suur on Eesti metsamaa pindala;
  • milline on kaitstud metsamaade osatähtsus kõigist metsamaadest;
  • kui suur on raiemaht aastas.

Metsastatistika põhjal saab hinnata, kui elujõulised ja tootlikud on Eesti metsad ning kui hästi on riiklikult tagatud metsade uuenemine ja säilimine.

Raiemaht SMI alusel 12,74 miljonit m³
1,86%
2018
Lageraie pindala SMI alusel 34,3 tuhat ha
-3,7%
2018
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal 152,39 miljonit tonni
-0,23%
2019
Metsamaa pindala 2,33 miljonit ha
0,08%
2019
Puistute üldvaru 481,23 miljonit m³
0,22%
2019
Puistute varu juurdekasv aastas 7,6 m³/ha
1,3%
2019
Territooriumi metsasus 51,4 %
2019
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaast 14,1 %
2019
Raiemahu osatähtsus kasvava metsa aastasest juurdekasvust majandataval metsamaal 11,8 %
2018
Metsaga ja metsata metsamaa pindala | 2000 - 2019
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaa kogupindalast | 2001 - 2019
Raie mahu suhe juurdekasvu majandataval metsamaal | 2004 - 2016
Raie statistilise metsainventuuri alusel | 1999 - 2018
Ühik: m³/ha
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Koguraie 157 134 141 119 115 110 118 92 94 88 104 115 105 121 115 132 129 146 153 147
Uuendusraie 291 258 252 210 206 212 258 232 230 211 223 237 243 265 248 251 242 263 274 279
Hooldusraie 98 84 83 73 73 67 62 43 38 37 46 44 39 40 43 44 43 44 44 47
Muu raie 99 58 57 29 19 25 64 43 40 12 22 31 35 54 41 50 29 37 41 32

Metsa pindala, puistute pindala | 2000 - 2019
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Metsamaa pindala, tuhat ha 2 243 2 239 2 215 2 255 2 281 2 270 2 268 2 264 2 228 2 216 2 221 2 234 2 249 2 268 2 295 2 310 2 313 2 331 2 331 2 333
Puistute pindala, tuhat ha 2 096 2 078 2 052 2 091 2 118 2 107 2 113 2 115 2 082 2 070 2 080 2 090 2 101 2 115 2 135 2 146 2 143 2 157 2 149 2 142

Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal puuliigi järgi | 1990 - 2019
Ühik: tuhat tonni
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Mänd 35 743 36 239 36 736 37 233 37 729 38 226 38 722 39 219 39 715 40 212 40 708 41 205 41 701 42 249 44 417 44 401 46 449 48 644 49 309 49 653 49 734 49 744 50 285 51 473 52 609 52 883 52 457 51 930 51 366 51 017
Kuusk 22 198 22 507 22 815 23 124 23 432 23 740 24 049 24 357 24 666 24 974 25 282 25 591 25 899 26 239 26 571 26 234 26 034 25 466 25 381 24 863 25 467 26 043 26 365 26 976 28 292 28 545 29 403 29 935 29 741 29 394
Kask 30 573 30 998 31 423 31 847 32 272 32 697 33 122 33 546 33 971 34 396 34 820 35 245 35 670 36 139 36 141 36 286 35 611 35 428 35 368 36 614 37 626 39 584 40 305 40 801 40 237 40 726 40 455 40 755 40 240 40 389
Haab 8 403 8 520 8 637 8 753 8 870 8 987 9 104 9 220 9 337 9 454 9 570 9 687 9 804 9 933 9 644 9 564 9 496 9 398 9 528 9 704 9 787 10 159 10 083 10 238 10 117 10 302 10 552 10 947 11 009 11 254
Sanglepp 9 321 9 450 9 580 9 709 9 839 9 968 10 098 10 227 10 357 10 486 10 616 10 745 10 874 11 017 11 025 11 357 11 642 11 058 10 468 10 549 10 799 10 614 11 268 11 574 11 438 11 278 11 075 10 850 10 831 10 646

Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019