Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)

Euroopa ühenduste asutamislepingu artikkel 104 sätestab EL-i riikidele kohustuse vältida ülemäärast eelarvepuudujääki. Liikmesriigid peavad järgima eelarvedistsipliini puhul kahte kriteeriumi, mis on esitatud asutamislepingu protokollis (nr 20) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Kontrollväärtused, mida ei tohi ületada, on järgmised:

  • valitsemissektori eelarvepuudujäägi puhul 3% SKP-st,
  • valitsemissektori võla puhul 60% SKP-st.

Artiklis 104 kehtestatakse ka protseduur — valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus —, mida tuleb täita, et selliseid ülemääraseid riigieelarve puudujääke ühenduse tasandil kindlaks määrata ja neile vastumeetmeid leida. Ette on nähtud võimalikud rahalised sanktsioonid juhuks, kui liikmesriik ei täida ühe või mõlema kriteeriumi nõudeid ega suuda rakendada Euroopa Nõukogu soovitatud meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis võeti vastu 1997. aastal, tugevdas asutamislepingus kehtestatud fiskaaldistsipliini, muutes menetluse selgemaks ja kiirendades seda.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93 kohaselt (muudeti viimati Nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/2009) tuleb valitsemissektori üleliigse eelarvepuudujäägi menetluses kasutatavaid aastanäitajaid koostada lähtuvalt Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA2010) metoodikast ning esitada Euroopa Komisjonile igal aastal enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit. Euroopa Komisjon (Eurostat) uurib ja hindab andmeid ning need avaldatakse Eurostati veebilehel teema „Valitsemissektori rahandus” all.