Elurikkuse kaitse ja maakasutus

Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja hoolikalt hoida. Ökosüsteemide ja liikide kaitsmine ning säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid leevendavad ka kliima soojenemise mõju.

Ülemaailmse säästva arengu eesmärk on säilitada ja parandada looduslike elupaikade olukorda ning tagada elu- ja liigirikkus maakeral.

Elurikkuse kaitse, maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta avaldame järgmisi andmeid:

  • ökosüsteemide pindalad; 
  • looduskaitse ja kulutused;
  • maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes.

Statistika alusel saab kavandada looduskaitset ja elurikkuse arengut, töötada välja toetuste süsteemi ja rakendada maastike ning elupaikade mitmekesisuse säilitamise meetmeid.

Ökosüsteemide arvepidamine pakub infot ökosüsteemide pindala, seisundi ja pakutavate teenuste kohta. Tutvu pilootarendusena valminud arvepidamise ülevaadetega: metoodikaaruanne ja seisundinäitajad.  Antud töö on valminud keskkonna arvepidamiste arendusprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101113157 — 2022-EE-EGD) poolt. Tutvu ka ökosüsteemide kaardirakendusega

Loodud ökosüsteemide arvepidamise statistika on eksperimentaalne, arendamisel, mistõttu nii esitamisviis kui hindamise meetodid võivad aja jooksul muutuda. Eksperimentaalstatistika tulemused võivad kõrvale kalduda riikliku statistika sellistest traditsioonilistest nõuetest nagu harmoneeritus, kaetus, ajaline ja geograafiline võrreldavus ning järele proovitud ja kontrollitud metoodika.

Kaitstavate alade pindala osatähtsus Eesti maismaaterritooriumist 19,8 %
2024
Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis elupaigatüüpide osatähtsus 57,0 %
2024
Kaitstavate metsade osatähtsus Eesti metsamaa pindalast 19,7 %
2024

Ökosüsteemi pindala jaotus omaniku liigi ja ökosüsteemi tüübi järgi, 2021

Ühik: hektarit

 MetsNiitPõldSooTehisalaRannikVeekogu
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted kokku1 606 843139 319286 109226 17076 0142 11549 926
Finantsinstitutsioonid39430319421138431
Valitsemissektor114 13957 48165 20633 55959 09828212 294
Kodumajapidamised636 489286 555472 80114 523104 01969822 878
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid3 3311 9071 6601321 7374231
Välismaailm13 9707 6865 6225143 676107446
Määramata9 1827 0617 9913355 5802832 411

Maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes, 2017–2023

Ühik: tuhat hektarit

 2017201820192020202120222023
Metsamaa2 4502 4502 4512 4522 4532 4542 454
Põllumaa989990990990990990990
Rohumaa285282280277274272271
Looduslikud mittemajandatavad märgalad389389388388387387387
Majandatavad märgalad (turbakaevandusalad)37373738383838
Asustusalad334336338341343344345
Muu maa51505050494949
Kokku4 5344 5344 5344 5344 5344 5344 534
Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020