Elurikkuse kaitse ja maakasutus

Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja hoolikalt hoida. Ökosüsteemide ja liikide kaitsmine ning säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid leevendavad ka kliima soojenemise mõju.

Ülemaailmse säästva arengu eesmärk on säilitada ja parandada looduslike elupaikade olukorda ning tagada elu- ja liigirikkus maakeral.

Elurikkuse kaitse, maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta avaldame järgmisi andmeid:

  • ökosüsteemide pindalad;
  • looduskaitse ja kulutused;
  • maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes.

Statistika alusel saab kavandada looduskaitset ja elurikkuse arengut, töötada välja toetuste süsteemi ja rakendada maastike ning elupaikade mitmekesisuse säilitamise meetmeid.

Ökosüsteemide arvepidamine pakub infot ökosüsteemide pindala, nende omanike, seisundi ja pakutavate teenuste kohta. Arvepidamine jaguneb kolme suuremasse ossa: ökosüsteemide pindalade, ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste arvepidamine.

Ökosüsteemide pindalade konto väljendab Eesti territooriumil paiknevate ökosüsteemide pindalasid nii põhiliste ökosüsteemiklasside kaupa kui ka detailsemal tasemel ning jagatuna maa omaniku liikide ja majandustegevusalade kaupa. Tutvu tabeliga siit   ja üldistatud kaardiandmeid (2019. a seis) interaktiivse rakenduse prototüübis siit.

Üksikasjalikum teave rakendatud metoodika kohta on avaldatud aastatel 2019–2023 Eurostati kaasrahastusega tehtud ökosüsteemikontode arendamise projektide (831254 — 2018-EE-ECOSYSTEMS, 881542 — 2019-EE-ECOSYSTEMS, 101022852 — 2020-EE-ENVACC) metoodikaaruannetes, mis on avaldatud aastatel   2020 , 2021 ja 2023.

Aruannetes on lisaks ökosüsteemide pindalade arvepidamisele kirjeldatud ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste arvestuste tegemist (füüsilistes ja rahalistes ühikutes) koos tulemustega. Ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kasutamise tabelid kajastavad mitmete oluliste majanduses ja inimeste poolt kasutatavate ökosüsteemiteenuste vooge teenuseid pakkuvate ökosüsteemide ja teenuste kasutajate kaupa.

Vaata 2023. aasta mais toimunud metoodikaseminari videosalvestust. Tutvu ka 2021. aasta juunis toimunud metoodikaseminari videosalvestusega.

Loodud ökosüsteemide arvepidamise statistika on eksperimentaalne, arendamisel, mistõttu nii esitamisviis kui hindamise meetodid võivad aja jooksul muutuda. Eksperimentaalstatistika tulemused võivad kõrvale kalduda riikliku statistika sellistest traditsioonilistest nõuetest nagu harmoneeritus, kaetus, ajaline ja geograafiline võrreldavus ning järele proovitud ja kontrollitud metoodika.

Kaitstavate alade pindala osatähtsus Eesti maismaaterritooriumist 19,6 %
2022
Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis elupaigatüüpide osatähtsus 57,0 %
2023
Kaitstavate metsade osatähtsus Eesti metsamaa pindalast 18,1 %
2022
Ökosüsteemi pindala jaotus omaniku liigi ja ökosüsteemi tüübi järgi | 2021
Maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes | 2015 – 2021
Ühik: tuhat hektarit
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Metsamaa 2 447 2 447 2 447 2 447 2 447 2 447 2 447
Põllumaa 974 975 976 977 977 977 977
Rohumaa 289 286 284 281 279 278 277
Looduslikud mittemajandatavad märgalad 400 400 399 399 399 398 398
Majandatavad märgalad (turbakaevandusalad) 34 35 35 35 36 36 36
Asustusalad 346 347 349 351 352 354 355
Muu maa 44 44 44 44 44 44 44
Kokku 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534

Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020