Elurikkuse kaitse ja maakasutus

Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja hoolikalt hoida. Ökosüsteemide ja liikide kaitsmine ning säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid leevendavad ka kliima soojenemise mõju.

Ülemaailmse säästva arengu eesmärk on säilitada ja parandada looduslike elupaikade olukorda ning tagada elu- ja liigirikkus maakeral.

Elurikkuse kaitse, maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta avaldame järgmisi andmeid:

  • ökosüsteemide pindalad; 
  • looduskaitse ja kulutused;
  • maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes.

Statistika alusel saab kavandada looduskaitset ja elurikkuse arengut, töötada välja toetuste süsteemi ja rakendada maastike ning elupaikade mitmekesisuse säilitamise meetmeid.

Ökosüsteemide arvepidamine pakub infot ökosüsteemide pindala, seisundi ja pakutavate teenuste kohta. Tutvu pilootarendusena valminud arvepidamise ülevaadetega: metoodikaaruanne ja seisundinäitajad.  Antud töö on valminud keskkonna arvepidamiste arendusprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101113157 — 2022-EE-EGD) poolt. Tutvu ka ökosüsteemide kaardirakendusega

Loodud ökosüsteemide arvepidamise statistika on eksperimentaalne, arendamisel, mistõttu nii esitamisviis kui hindamise meetodid võivad aja jooksul muutuda. Eksperimentaalstatistika tulemused võivad kõrvale kalduda riikliku statistika sellistest traditsioonilistest nõuetest nagu harmoneeritus, kaetus, ajaline ja geograafiline võrreldavus ning järele proovitud ja kontrollitud metoodika.

Kaitstavate alade pindala osatähtsus Eesti maismaaterritooriumist 19,8 %
2023
Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis elupaigatüüpide osatähtsus 57,0 %
2024
Kaitstavate metsade osatähtsus Eesti metsamaa pindalast 18,4 %
2023
Ökosüsteemi pindala jaotus omaniku liigi ja ökosüsteemi tüübi järgi | 2021
Maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes | 2016 – 2022
Ühik: tuhat hektarit
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Metsamaa 2 445 2 444 2 445 2 445 2 446 2 446 2 447
Põllumaa 980 981 982 982 982 982 982
Rohumaa 289 286 284 281 279 278 276
Looduslikud mittemajandatavad märgalad 395 395 394 394 393 393 393
Majandatavad märgalad 35 36 36 36 36 36 36
Asustusalad 340 341 343 346 348 349 350
Muu maa 51 51 51 51 51 50 50
Kokku 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534

Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020

Serveri hooldustööde tõttu ei ole 11.06 alates 16.00 kuni 12.06.2025 08.00 võimalik eSTATi kasutada. Vabandage!