Mõisted

 

Amet põhitöökohal

Kui isikul on (oli) põhitöökohal mitu ametit, siis tuleb märkida see, kellena ta tavaliselt töötab (töötas) suurema osa ajast.

Kui isikul on ühes ettevõttes peale põhiameti veel mingi teine amet, mille eest tasutakse eraldi (näiteks töötab põhitöö kõrval koristajana), siis vastatakse ikkagi ainult põhiameti kohta.

Asutuse (institutsiooni) liik

Asutusena (institutsioonina) käsitletakse asutusi, mis tegutsevad aasta ringi ööpäev läbi ja võimaldavad seal elavatele inimestele ülalpidamist – majutust (peavarju), toitu ja vajaduse korral ka hooldust ja ravi. Asutuse kuuluvus ja rahastamise allikad ei ole olulised.

Kõik asutuses elavad isikud kokku on asutusleibkond

Lastekodu, noortekodu, koolkodu, hooldekodu, erihooldekodu – siia kuuluvad laste hoolekandeasutused (laste varjupaigad ja -turvakodud), segatüüpi hoolekandeasutused ning täiskasvanute üld- ja eritüüpi hoolekandeasutused (sh rahvakeeles vanadekodud).

Laste hoolekandeasutused on nt asenduskodud ehk lastekodud, SOS lastekülad, väikelastekodud, asenduskodud erivajadustega lastele, noortekodud, koolkodud, perekodud. Segatüüpi hoolekande-asutusteks loetakse asutusi, kus osutatakse mitut hoolekandeteenust – nt hoolekandeasutusi nii enesega mitte toime tulevatele eakatele kui ka erivajadustega isikutele (olenemata vanusest).

Haridusasutus – siia kuuluvad sellised haridusasutused, mille kasvandikud on asutuse ülalpidamisel. Haridusasutus saab olla isiku püsielukoht juhul, kui selles asutuses on võimalik elada aasta ringi, nt kuuluvad siia erikoolid kasvatusraskustega lastele (Tapa ja Kaagvere erikool). Õpilaskodud siia üldjuhul ei kuulu.

Tervishoiuasutus – siia kuuluvad haiglad, kliinikumid, hooldus(ravi)keskused, taastusravikeskused jm statsionaarset ravi osutavad asutused.

Usuasutus – nt klooster.

Kinnipidamisasutus – siia kuuluvad vanglad, eeluurimisvanglad, arestimajad ja -kambrid ning Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskus Harkus.

Muu – nt kaitseväe väljaõppekeskus.

Eluruum

Eluruum on aasta ringi elamiseks sobiv eramu, ridaelamu- või paarismajaboks või korter. Peale nende loetakse eluruumiks muu eluase, mis on loendusmomendil vähemalt ühe isiku püsielukoht (nt ühiselamutuba; suvemaja, mis ei sobi aasta ringi elamiseks jm).

Eluruumi omanik

Kui eluruumil on mitu omanikku, siis märgitakse vastusevariantide loetelus eespool olev variant.

Eesti elanik(ud) (püsielukoht on Eestis) – märgitakse juhul, kui eluruumi omaniku püsielukoht on Eestis. Omaniku kodakondsus ei ole siin oluline.

Välisriigi elanik(ud) (püsielukoht on välisriigis) – märgitakse juhul, kui eluruumi omaniku püsielukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki.

Riik või kohalik omavalitsus – märgitakse juhul, kui eluruumi omanik on riigiasutus, riiklik organisatsioon või fond, linn, linnaosa või vald.

Muu (äriühing, mittetulundusühing, avalik-õiguslik isik vm) – märgitakse juhul, kui omanik ei kuulu eespool nimetatud rühmadesse, nt:

  • äriühing (tehas, pank, kindlustusfirma, kinnisvarafirma vms; sh äriühing, milles riigi või kohaliku omavalitsusüksuse kapitali osalus on alla 50%);
  • füüsilisest isikust ettevõtja (NB! Tähelepanelik tuleb olla FIE ja isiku eristamisel);
  • mittetulundusühing (nt kirik);
  • sihtasutus;
  • Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK);
  • põllumajandusühistu;
  • avalik-õiguslik isik (avalik-õiguslik kõrgkool, rahvusraamatukogu, rahvusooper, Eesti Teaduste Akadeemia vms).

Eluruumi pind

Eluruumi pind on tubade ja abiruumide (köögi, esiku, garderoobi, halli, tualettruumi, eluruumis asuva sauna, sahvri, vaheruumi, vannitoa, panipaiga, veranda, sisseehitatud seinakappide) põrandapindade summa.

Eluruumi pinna hulka ei arvestata keldreid, garaaže (sh eramutes), katlaruume, pööninguid (kui neis ei saa püsivalt elada) ega üldkasutatavaid ruume (nt trepikojad, koridorid, saunad jms) mitme eluruumiga hoonetes. Samuti ei arvestata eluruumi pinna hulka lahtisi pindu (lodžasid, rõdusid ja terrasse). Kui need on aga kinni ehitatud ja soojustatud, siis liidetakse eluruumi pinnale ka nende pind.

Kui elatakse püsivalt veel pooleli olevas elamus, siis tuleb kirja panna väljaehitatud majaosale vastav eluruumi pind.

Eluruumi tüüp

(1) Korter korterelamus

(2) Korter mitteelamus

Korterelamu on hoone, mille pinnast vähemalt poole hõlmavad korterid. Korterelamus on tavaliselt vähemalt kolm korterit, kuhu üldjuhul pääseb sisse maja ühiskasutatavast koridorist või trepikojast. Erandjuhul võib korterelamus olla ka kaks korterit (nt esialgu nelja korteriga majas on hiljem kaks korterit võetud kasutusele kauplusena). Enamasti on korterelamul mitu korrust. Korterelamuks loe-takse ka endine ühiselamu, mille toad on praegu erastatud (pole oluline, kas erastatud tube kasuta-takse üürilepingu alusel või omanikuna). Munitsipaalkorterid (sh sotsiaalkorterid) on enamasti korterid korterelamus.

Mitteelamu on hoone, mille kasulikust pinnast alla poole on eluruumid. Siia kuuluvad nt büroohooned, kauplused, koolid ja muud hooned, kus asub vähemalt üks eluruum (nt valvuri korter). Mitteelamu on nt viiekorruseline hoone, mille kahel ülemisel korrusel asuvad korterid ja alumistel korrustel kauplused ja bürood.

Korter on tuba või tubade kogum, mis on oma ehitus- või ümberehitusviisi poolest ette nähtud aasta ringi elamiseks ühele leibkonnale. Korteril peab olema eraldi sissepääs kas õuest või ühiskasuta-tavast koridorist, st, et korterisse pääsemiseks ei ole vaja minna läbi teise eluruumi.

Korteriks loetakse ka kööktoad ja erastatud toad kunagises ühiselamus (viimaseid kasutatakse kas omanikuna või üürilepingu alusel). Korteriks ei loeta praeguste ühiselamute tube ega hotellitube (need on majutusasutused).
Ühe korteriga on tegu juhul, kui kaks kõrvuti või üksteise kohal asuvat korterit on kokku ehitatud üheks korteriks nii, et ühest teise pääsemiseks ei pea läbima maja ühiskasutatavat koridori või minema õue.

(3) Eramu (ühepereelamu) on ühele perele ehitatud elamu, mis ei ole jaotatud korteriteks (on üks eluruum). Siia kuuluvad ka taluelamud ja endised suvilad, mis on kohandatud või ümber ehitatud aasta ringi elamiseks. Eramus võib elada ka mitu leibkonda.

(4) Korter osadeks jaotatud eramus (nt algselt ühepereelamuna ehitatud elamus) – märgitakse juhul, kui ühes majas asub kaks eraldi sissepääsuga eluruumi (korterit).

(5) Paarismajaboks (kaksikelamuboks) – märgitakse juhul, kui paarismajaboks on iseseisev elu-ruum, kuhu pääseb otse õuest. Paarismaja (kaksikelamu) koosneb kahest ühele krundile või kahe kõrvutiseisva krundi piirile küljeti kokku ehitatud ühepereelamust, kus mõlemal on omaette otse õue viiv väljapääs ja oma katus.

(6) Ridaelamuboks – märgitakse juhul, kui ridaelamuboks on iseseisev eluruum, kuhu pääseb otse õuest. Ridaelamu koosneb vähemalt kolmest üksteisega kokku ehitatud eramust (ehk ridaelamu-boksist), kus igal boksil on omaette otse õue viiv väljapääs.

(7) Tuba (toad) ühiselamus või majutusettevõttes – märgitakse …

  • õpilaskodus, üliõpilaskülas või üliõpilaste/töötajate ühiselamus asuva toa (tubade) puhul. Siia ei kuulu endised ühiselamutoad, mis on erastatud – selline eluruum klassifitseeritakse rühma „Korter korterelamus“;
  • majutusettevõttes (hotellis, motellis, külalistemajas, külaliskorteris, hostelis, puhkekülas, puhkemajas jm) asuva toa (tubade) puhul. Tavaliselt on toad majutusettevõttes ette nähtud lühiajaliseks kasutamiseks. Ruumid loetakse majutusettevõtteks siis, kui need on registreeritud majutusettevõttena. Nt kui füüsilisest isikust ettevõtja kasutab elamut või korterit kodumajutuseks ja on selle kohalikus omavalitsuses registreerinud majutusettevõttena, siis loetakse see elamu või korter majutusettevõtteks. Tööandjalt kasutada saadud eluruumid loetakse tubadeks majutusettevõttes vaid juhul, kui need eluruumid on registreeritud majutus-ettevõttena, teistel juhtudel on enamasti tegu korteriga.

Kui isik ei pea ametlikult majutusettevõtet, vaid üürib osa oma korterist või eramust välja, siis ei ole tegu majutusettevõttega.

(8) Ajutist peavarju pakkuv hoolekandeasutus (nt varjupaik, sotsiaalmajutusüksus) – märgitakse ajutist, ööpäev läbi peavarju pakkuvas asutuses. Erinevalt eluruumitüübist „Asutus, institutsioon (nt laste-, noorte- või hooldekodu, kinnipidamisasutus, klooster vms)“ ei paku see asutus ühist toitlustust. Siia kuuluvad nt ööpäev läbi töötavad naiste varjupaigad, emade ja laste varjupaigad, kodutute varjupaigad, sotsiaalmajutusüksused ja rehabilitatsioonikeskused peavarjuta inimestele. Siia ei kuulu sotsiaalkorterid, samuti need kodutute öömajad (varjupaigad), kus ei ole võimalik viibida ööpäev läbi.

(9) Asutus, institutsioon (nt laste-, noorte- või hooldekodu, kinnipidamisasutus, klooster vms) –märgitakse asutuse puhul, mis tegutseb ööpäev läbi ja võimaldab seal elavatele inimestele ülalpidamist – majutust (peavarju), toitlustust ja vajaduse korral ka hooldust (isiku põhivajadused rahuldatakse selle asutuse kaudu). Asutuse kuuluvus ja rahastamise allikad ei ole olulised.

Siia kuuluvad asenduskodud (nt lastekodud, SOS lastekülad, noortekodud), koolkodud, täiskasva-nute hooldekodud (sh erihooldekodud), segatüüpi hoolekandeasutused, hooldus- ja psühhiaatria-haiglad, kasarmud, kinniste erikoolide internaadid, kinnipidamisasutused jms.

(10) Muu ruum või ehitis (nt suvila, mis ei sobi aasta ringi elamiseks; vagunelamu; laev; garaaž). Siia kuuluvad eespool nimetamata ruumid, mis ei ole kavandatud aastaringseks elamiseks, kuid mis olid loendusmomendi seisuga vähemalt ühe isiku püsielukohaks. Siia kuulub nt suvila, mis ei sobi aasta läbi elamiseks, kontor, vagunelamu (soojak), haagiselamu, laev või muu ajutiseks elamiseks kohandatud ruum, kus isik on end püsivamalt sisse seadnud.

(11) Eluruum puudub (kodutu, püsiva elukohata isik) – märgitakse isiku puhul, kellel puudus loendusmomendil elukoht – inimene ööbis juhuslikes keldrites, trepikodades, soojussõlmedes, mahajäetud hoonetes vms. Siia kuuluvad ka isikud, kes ööbivad kodutute varjupaigas, kus ei saa viibida ööpäev läbi.

Emakeel

Emakeeleks märgitakse keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab. Isiku emakeel ei pea kokku langema tema rahvusega.

Väikelaste emakeele otsustavad vanemad. Kui vanematel on raskusi lapse emakeele üle otsustamisel, märgitakse keel, mida leibkonnas tavaliselt kõneldakse.

Kurtide emakeel võib olla ka viipekeel. Vanemas eas kurdiks jäänute emakeeleks märgitakse lapse-põlves esimesena omandatud keel.

Hõiveseisund

Küsimused tööhõivest on vähemalt 15-aastase isiku kohta.

Töötaja on isik kes tegi vaadeldaval nädalal (19.–25. detsembril 2011) vähemalt ühe tunni tasustatavat tööd, tegeles ettevõtlusega või puudus töölt ajutiselt.

Töö on peale palgatöö ka ettevõtjategevus, talupidamine, vabakutselisena tegutsemine, individuaal-töö, samuti otsese palgata töö pereliikmele kuuluvas talus või ettevõttes jne. Tasuta majapidamistöid ja laste hooldamist leibkonnas siin tööks ei loeta.

Loenduse seisukohalt ei ole tähtis, kas töö oli ametlikult vormistatud või kas tegu oli täis- või osaajatööga.

Töö on ka müügiks mõeldud põllumajandussaaduste tootmine ning mittelegaalne sissetulekut andnud tegevus.

Ettevõtlusega tegelev isik loetakse nimetatud nädalal (19.–25. detsembril 2011) töötanuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

  1. isik töötab oma firmas või talus või tegeleb erapraksisega eesmärgiga teenida tulu, seda ka siis, kui tulu tegelikult ei saada;
  2. isik kulutab aega firma, talu või erapraksise toimimiseks ka siis, kui tegelikult midagi ei müüda, teenuseid ei pakuta ja midagi ei toodeta (näiteks talupidaja tegeleb hooldustöödega, arhitekt ootab kliente, kalur parandab paati või võrke, isik osaleb seminaril jms);
  3. isik kulutab aega firma, talu või erapraksise käivitamiseks (näiteks ostab või seab töökorda seadmeid, rendib ruume, tellib varustust jms).

Oma talus (põllumajanduslikus majapidamises) töötav isik loetakse nimetatud nädalal (19.–25. detsembril 2011) töötanuks, kui vähemalt osa toodangust läheb müügiks. Ei ole oluline, kas toodangut müüdi nimetatud nädalal, vaid et tavaliselt (osa) toodangut müüakse.

Palgatöötaja, kes oli terve nimetatud nädala (19.–25. detsembrini 2011) koolitusel, loetakse töötanuks, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  1. osales koolitusel kokkuleppel tööandjaga;
  2. koolitus toimus tööajal;
  3. koolitus oli otseselt seotud praeguse töökohaga.

Töölt ajutiselt puuduvateks loetakse neid, kes on töö ajutiselt katkestanud ja eeldavad töö jätkumist sama tööandja juures või samas ettevõttes. Nende puhul peab üldjuhul olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  • ajutine eemalolek kestab kõige rohkem kolm kuud;
  • tasu saamine jätkub vähemalt 50% palga ulatuses.

NB! Töölt ajutiselt puuduvaks loetakse ka rasedus- ja sünnituspuhkusel olijad (vastavad küsimusele „Jah“). Lapsehoolduspuhkusel olevaid isikud ei loeta töölt ajutiselt puudujateks, olenemata saadava tasu (nt vanemahüvitise) suurusest.

Palgatöötajate puhul on töölt puudumine ajutine sel juhul, kui säilib suhe tööandjaga. Põhimõtteliselt puuduvad töölt ajutiselt vaid need, kellel on mingi püsivam töösuhe. Juhutöötajaid töölt puudujate hulka ei arvata, sest neil puudub püsivam töösuhe. Ka hooajatöötajaid, kel puudub kogu aasta vältav töösuhe, ei arvestata väljaspool tööhooaega töölt ajutiselt puuduvaks. Tööleasujaid, kel on olemas kokkulepe töö alustamiseks, kuid kes pole veel reaalselt tööle asunud, ei loeta töölt ajutiselt puudu-vateks (loetakse tööd otsivaks). Töölt ajutiselt puuduvateks loetakse aga isikud, kes on kokkulepitud töö esimesel päeval haigestunud.

Ettevõtjad (nii tööandjad, üksikettevõtjad kui ka talupidajad), samuti palgata töötajad pereettevõttes märgitakse ajutiselt töölt puuduvateks siis, kui ettevõte säilib. Ettevõte on endiselt olemas, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  1. masinad või seadmed, kuhu isik on investeerinud raha, on ettevõtte tegevuses tema enda või tema palgatöötajate kasutuses;
  2. kontor, ladu, talu vm ärihoone on kasutusel;
  3. info ettevõtte kohta on telefoniraamatus, äriteatmikus, reklaamlehes vms.

Ettevõtte ajutise sulgemise tõttu saab väljaspool hooaega lugeda ajutiselt puuduvateks rannaresto-ranide, -kioskite jms hooajaliste ettevõtete töötajaid ainult siis, kui neil on kokkulepe tööle naasmiseks ja tööandja maksab ikka tasu, mis on vähemalt 50% tavalisest töötasust.

Töötu on isik, kes 2011. aasta detsembris ei töötanud, kuid otsis aktiivselt tööd ja oleks sobiva töö leidmisel olnud valmis kahe nädala jooksul tööle asuma.

Aktiivseks tööotsimiseks loetakse kõiki töö leidmiseks või ettevõtluse alustamiseks ette võetud samme:

  • sugulaste/tuttavate poole pöördumine;
  • töökuulutuste jälgimine;
  • Töötukassas või mõnes muus töövahendusbüroos registreerumine;
  • ettevalmistuste tegemine ettevõtluse alustamiseks, talu rajamiseks vms.

Tööotsimiseks loetakse ka varem kokkulepitud töö alguse ootamist.

Ajateenija – märgitakse nende puhul, kes täidavad kaitseväeteenistuskohustust kaitseväeteenistuse või asendusteenistuse vormis. Ajateenijaks ei märgita vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud üleajateenijaid ega ohvitserkoosseisu (nemad on palgatöötajad).

(Üli-)õpilane – märgitakse nende puhul, kes omandavad üld-, kutse- või eriharidust üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Ajateenistuse raames riigikaitselistes õppeasutustes õppijad märgitakse ajateenijateks (nooremallohvitseride kursused, reservohvitseride kursused). (Üli)õpilasteks ei loeta isikuid, kes õpivad tööga seotud täiendus- või ümberõppekursustel (nad enamasti puuduvad töölt ajutiselt), töötute koolitusel või huvialakursustel (vabahariduskoolituses). Akadeemilisel puhkusel viibijad liigitatakse selle tegevuse järgi, millega nad on akadeemilise puhkuse ajal hõivatud (nt „Ajateenija“ vm). Kui üliõpilane käib õpingute ajal ka tööl, siis loetakse ta töötavaks.

Töövõimetuspensionär – märgitakse nende puhul, kellele on määratud töövõimetuspension.

Muu pensionär – märgitakse nende puhul, kellele on määratud vanadus-, toitjakaotus-, rahva- või muu pension (v.a töövõimetuspensionär).

Lapsehoolduspuhkusel. Lapsehoolduspuhkuse ajaks töötaja tööleping või teenistussuhe peatub. Lapsehoolduspuhkust antakse lapse emale või isale kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust võib anda ka lapse hooldajale, kui ei ema ega isa seda puhkust ei kasuta. Siia ei kuulu rasedus- ja sünnituspuhkusel olijad (nemad märgitakse töölt ajutiselt puuduvateks). NB! Isik, kes enne lapse sündi ei töötanud, ei saa olla rasedus- ja sünnituspuhkusel ega lapsehoolduspuhkusel. Nende puhul märgitakse „Kodune“, kui nad ei kuulu muusse rühma (näiteks üliõpilane).

Kodune – märgitakse nende puhul, kes ei otsi tööd või ei ole valmis kahe nädala jooksul tööle asuma ja kes suurema osa loenduseelsest nädalast (19.–25. detsembrini 2011) tegelesid oma kodus tasustamata majapidamistöödega ja/või hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest (nt kodupere-naised). Siia märgitakse ka need, kes enne lapse sündi ei töötanud (seega ei saa olla rasedus- ja sünnituspuhkusel ega lapsehoolduspuhkusel). Siia ei märgita pensionäre, (üli)õpilasi, tasu (sh toit, peavari jm) eest töötavaid lapsehoidjaid ja koduabilisi (viimased märgitakse töötavateks).

Muudel põhjustel mittetöötav – märgitakse kõigil ülejäänud põhjustel mittetöötavate isikute puhul, sh

  • isikud, kes on töö otsimisest loobunud (näiteks neile sobivad töövõimalused puuduvad ja nad ei looda enam tööd leida (nn heitunud));
  • isikud, kes ei näe põhjust töötada (nt vabatahtlikud) või elavad oma varandusest (rantjeed);
  • isikud, kes nimetatud nädalal (19.–25. detsembril 2011) ei otsinud tööd ega olnud valmis kahe nädala jooksul tööle asuma, sest õppisid täiendusõppekursustel;
  • puude või pikaajalise haiguse tõttu mittetöötavad isikud, v.a need, kellele on määratud töövõimetuspension (viimased kuuluvad töövõimetuspensionäride kategooriasse);
  • isikud, kes viibisid nimetatud nädalal (19.–25. detsembril 2011) politsei- või kinnipidamisasutustes (sh politsei arestimajas, politsei arestikambris, vanglas, eeluurimise all) või pagulaste vastuvõtupunktis.

Leibkond

Leibkonna moodustavad tavaliselt koos elavad inimesed, kellel on ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja toit), samuti on leibkond üksikult elav inimene. Leibkonna mõiste on lähedane perekonna mõistele, kuid erinevalt perekonnast võib leibkond olla ka üheliikmeline ning sinna võib kuuluda mittesugulasi.

Leibkonda kuuluvad isikud on leibkonnaliikmed.

Maja ehitusaeg

Maja ehitusaja märkimisel peetakse silmas ajavahemikku, kuhu kuulub maja ametliku vastuvõtmise (ekspluatatsiooni andmise) aasta. Kui maja ehitus on lõpetatud, kuid kasutusluba veel ei ole, siis märgitakse aeg, millal sinna elama asuti. Kui maja on ümber ehitatud, laiendatud vms, märgitakse ehitusajaks ikkagi ajavahemik, kuhu jääb maja esialgse vastuvõtmise aasta (v.a juhul, kui maja on täielikult hävinud ja hiljem taastatud).

Pooleli olev elamu – märgitakse maja puhul, mille mõnda ruumi kasutatakse juba püsielukohana, kuid kus käib alles aktiivne ehitus (elamu on ehitus- või püstitamisjärgus). Kui nt paarismaja ühes osas käib alles aktiivne ehitustöö, aga teises osas on juba elanikud, siis märgitakse, et maja on pooleli.

Kodakondsus

Märgitakse riik, mille kodanik isik on. Kui isikul on mitu kodakondsust, märgitakse vaid üks, lähtudes valikul järgnevast:

  1. kui üks kodakondsustest on Eesti kodakondsus, märgitase kindlasti see;
  2. kui isikul Eesti kodakondsust ei ole, kuid on mõne teise Euroopa Liidu (EL) riigi koda-kondsus, märgitakse EL-i kodakondsus;
  3. ülejäänud juhtudel märgitakse kodakondsus, mida vastaja ise olulisemaks peab.

Määratlemata kodakondsusega (Eesti välismaalase passiga) – märgitakse juhul, kui isikule on välja antud Eesti välismaalase pass (nn hall pass).

Lastele märgitakse sünnijärgne kodakondsus. Arvestada tuleb, et laps on Eesti kodanik siis, kui vähe-malt üks tema vanematest oli lapse sündimise ajal (kui isa suri enne seda, siis isa surmahetkel) Eesti kodanik. Kui vanem sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast lapse sündi, ei ole laps selle vanema järgi Eesti kodanik. Lapsele, kes on Eesti elanik, kuid ei ole omandanud sünniga ei Eesti ega välisriigi kodakondsust, märgitakse „Määratlemata kodakondsusega“ (ehkki tal passi ei ole). Kui laps on sünniga omandanud kahe riigi kodakondsuse, märgitakse vaid üks, lähtudes ülaltoodud eelistustest (esimene eelistus on Eesti kodakondsus, teine eelistus EL-i riigi kodakondsus).

Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus

Küsimus on vähemalt 3-aastase isiku kohta, kelle emakeel on eesti keel. Märgitakse see kohalik keelekuju, murre või murrak, mida inimene oskab (kõige paremini).

Kohaliku keelekuju või murde all mõeldakse eesti kirjakeelest erinevat kohalikku keelepruuki, mitte võõrkeeli. Niisugust kõnepruuki võidakse nimetada kohalikuks keeleks, murdeks või murrakuks. Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse isik, kes saab sellest keelest aru ja suudab ka end väljendada.

Kutse-, ameti- või erialaharidus

Tähele tuleb panna, et isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (st kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe. Lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei tõsta.

Välisriigis kutse-, ameti- või erialahariduse omandanud isikute haridustase tuleb määrata samuti kui Eestis omandatud haridustase.

Kõrgharidus – siia kuuluvad isikud, kes on lõpetanud kõrgema õppeasutuse või muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava ning on omandanud kutsekõrghariduse, rakenduskõrghariduse, diplomi-, bakalaureuse- või magistriõppe lõpetamisel antava hariduse. Siia alla kuuluvad ka isikud, kes on omandanud doktorikraadi või sellega võrdsustatud taseme või lõpetanud residentuuri. Neid tasemeid pole võimalik saada rahvaülikoolist, marksismi-leninismi ülikoolist vms õppeasutustest.

Kutse-, ameti- või erialaharidus (mis ei ole kõrgharidus) – siia kuuluvad isikud, kes on pärast üldhariduskooli mõne taseme lõpetamist saanud dokumendi ettevalmistuse kohta kutseõppes. Siin on silmas peetud kutse omandamist kutsekoolis, kutsekeskkoolis, keskeriõppeasutuses või tehnikumis. Siin ei arvestata täiend- ja ümberõpet, väljaõpet töökohal ning huviharidust (keeltekursused, rahvaülikoolid), samuti eelkutseharidust.

Ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust – siia kuuluvad isikud, kes ei ole omandanud kutse- ega eriharidust. See vastusevariant märgitakse ka (üldharidusliku) keskkooli lõpetanule, kes on peale keskhariduse saanud üldhariduskoolist mingi kutse (eelkutsehariduse). Kui isik on lõpetanud põhihariduseta noortele mõeldud eelkutseõppe, kus ta on saanud põhihariduse üldhariduskoolist ja eelkutsehariduse kutseharidust andvast koolist, siis on ta küll omandanud põhihariduse üldhariduskoolis, kuid kutseharidust tal ei ole. Sellist taset on võimalik omandada näiteks Põltsamaa Ametikoolis või Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis.

Kõrgharidus

Doktor (sh varasem teaduste kandidaat), residentuuri lõpetanud arst – doktorikraadile vastavaks loetakse ka NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kandidaadikraadi (Kandidat nauk) diplom või doktorikraadi (Doktor nauk) diplom. Nimetatud tasemeid pole võimalik saada rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli jmt lõpetamisel.

Magister (sh 5- kuni 6-aastane integreeritud õpe, inseneriõpe, internatuuri lõpetanud arst, aastane õpetajakoolitus) – siia tasemele kuuluvad ka internatuuri läbinud isikud ja pärast bakalaureuseõpet üheaastase õpetajakoolituse läbinud isikud ning integreeritud õppe lõpetanud isikud (integreeritud õppe lõpetamine on võimalik alates 2002. aastast).

Enne 1992. aastat kehtinud õppekava järgi omandatud kõrgharidus – isikul on kõrgharidust tõendav diplom – ta on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või mõne muu õppeasutuse kõrg-hariduse taseme õppekava, mis kehtis enne 1992. aastat. Kui isik on omandanud kõrghariduse enne 1992. aastat välismaal, siis tuleb märkida haridustase, mille isik välismaal omandas, mitte „enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus“. Endise NSV Liidu territooriumil võivad sellised õppekavad kehtida praeguseni.

Bakalaureus (vähemalt 4-aastane õpe, Eestis vastuvõtt kuni 2001/02. õppeaastani) – isikul on bakalaureusekraadi tõendav diplom (sai lõpetada alates 1992. aastast) – ta on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või mõne muu õppeasutuse kõrghariduse taseme vähemalt 4 aastase nominaalkestusega õppekava.

Bakalaureus (3-aastane õpe, Eestis vastuvõtt alates 2002/03. õppeaastast) – isikul on bakalaureusekraadi tõendav diplom – ta on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või mõne muu õppeasutuse kõrghariduse taseme 3-aastase nominaalkestusega õppekava.

Rakenduskõrgharidus, diplomiõpe (ka kutsekõrgharidus) – isik on lõpetanud (rakendus)kõrgkooli, kutseõppeasutuse või muu õppeasutuse kutsekõrgharidusõppe (lõpetamine on võimalik alates 2000. aastast), rakenduskõrgharidusõppe (lõpetamine on võimalik alates 2002. aastast) või diplomiõppe (lõpetamine on võimalik alates 1992. aastast) õppekava järgi.

Kutsekõrgharidusõppe lõpetamisel ei anta akadeemilist kraadi, vaid kõrgharidust tõendav diplom. Kutsekõrgharidust ei saa alates 2008. aastast enam omandada.

Rakenduskõrgharidusõppe või diplomiõppe lõpetamisel ei anta akadeemilist kraadi, vaid kõrgharidust tõendav diplom.

Peamine elatusallikas

Peamine elatusallikas on igasugune rahaline või muul kujul (toiduainetena, rõivastena, peavarjuna, küttena vms) saadud sissetulek, mis on oluline isiku toimetulekuks.

Peamise elatusallika määrab vastaja ise. Kui isik peab toimetulekus oluliseks kahte elatusallikat ja ei oska otsustada, kumb elatusallikas on tema jaoks tähtsam (sissetulekud on nt ühesuurused vms), siis märgitakse vastusevariantide loetelus eespool olev elatusallikas.

Palk, töötasu – töö eest rahas või natuuras (toiduained, küte vms) saadav tasu kas töölepingu, tööettevõtulepingu, avaliku teenistuse seaduse või tööandjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel; kõik töö (ka juhutöö, n-ö mustalt töötamise eest saadud tasu) eest saadavad hüvitised, k.a honorar, lepinguline tasu, preemia, koondamistasu, samuti tükitöö korras tasustatud töö eest saadud tulu, jootraha ja komisjonitasu või tööandjaga kokkulepitud protsent käibest. Töötasu on ka mingi kindla töö, uurimistöö või projekti tarbeks saadud stipendium või muu raha.

Tulu ettevõtlusest/talupidamisest/äritegevusest – tulu tootmis-, vahendus- või äritegevusest, milles loendatav on ise aktiivselt tegev. See, kas tegu on üksikisiku või ettevõttega ja kas ettevõte on registreeritud või mitte, ei ole oluline. Siia kuuluvad ka FIE-d. Samuti kuulub siia põllumajandussaaduste, metsamaterjali, karusnahkade vms tootmine müügi eesmärgil.

Töövõimetuspension – märgitakse, kui isiku peamine elatusallikas on töövõimetuspension.

Muu pension – vanadus-, rahva-, toitjakaotus- või mingi muu pension, v.a töövõimetuspension. Toitjakaotuspension märgitakse elatusallikaks sellele isikule, kelle nimele see on määratud.

Leibkonnaliikmete või teiste isikute ülalpidamisel – märgitakse isikute puhul, kes on leib-konnaliikmete või teiste isikute (mujal elavad vanemad, sugulased jt) ülalpidamisel, nt lapsed. Samuti märgitakse see vastus isikute puhul, kelle ülalpidamisest hõlmab suure osa elatisraha (alimendid). Kui laps elab nt koos vanavanemaga, siis märgitakse lapse elatusallikaks see vastusevariant, mitte vanavanema sissetulek (nt pension).

Toetus, stipendium, hüvitis (nt vanema- või töötuskindlustushüvitis, töötutoetus) – laste- ja peretoetused, vanemahüvitis (vanemapalk), toimetulekutoetus, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud töötukassa kaudu makstud summad, õppetoetus, Eesti riigi, omavalitsuse, välisriigi või eraisiku asutatud fondi stipendium (v.a mingi kindla töö, uurimistöö või projekti tarbeks saadud stipendium või muu raha – see loetakse töötasuks) või muu toetus, näiteks vabakutselistele kunstnikele ja kirjanikele (Kultuurkapitali vms fondi vahendusel). Siia kuulub ka mitterahaline toetus. Laste- ja peretoetused märgitakse elatusallikaks selle lapse vanemale või hooldajale, kelle nimele toetus on määratud.

Asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel – märgitakse näiteks hoolekandeasutuste (laste- ja hooldekodud jms) hoolealuste, kaitseväeteenistuses ajateenijate, kinnipidamisasutustes kinni-peetavate, kloostrites munkade ja nunnade jts puhul. See vastus märgitakse kindlasti, kui tegu on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täielikku ülalpidamist pakkuva asutusega. Juhul kui inimene maksab ka ise mingi osa ülalpidamiskuludest (nt vanadekodus), siis tuleks lähtuda sellest, kas suurema osa maksab isik ise või asutus. Kui suurema osa ülalpidamiskuludest maksab inimene, siis märkida vastus inimese peamise elatusallika järgi. Kui enamiku ülalpidamiskuludest maksab asutus või selle kohta puudub vastajal info, siis tuleks märkida, et isik on asutuse ülalpidamisel.

Muu elatusallikas – sissetulek, mida ei ole varem loetletud. Siia alla kuuluvad näiteks

  • omanditulu või sissetulekud kapitalilt (renditulu, dividendid, intressid) – tulu omandi (kinnis- või vallasvara – nt maja, korteri, auto) väljaüürimisest, väljalaenatud raha või hoiuse intressidest, aktsiadividendidest, ettevõtlusest, äritegevusest või mõnest muust tegevusest, milles loendatav ei ole ise aktiivselt tegev;
  • laenud, hoiused, säästud, vara müük – õppelaenud või muud kohe tarbimiseks mõeldud laenud. Siin ei arvestata eluruumide, hoonete vms ostmiseks võetud laene. Elamine oma säästudest, samuti aktsiate või fondiosakute, kinnis- või vallasvara müügist, st varem kogutud vara realiseerimisest;
  • oma tarbeks toodetud põllumajandussaadused – elatumine oma tarbeks põllumajandussaaduste (juurvilja, aiasaaduste, loomakasvatussaaduste) tootmisest. Siia ei kuulu põllumajandussaaduste tootmine müügi eesmärgil (s.o tulu ettevõtlusest/talu-pidamisest/äritegevusest);
  • loteriivõidud, auhinnad, kindlustusrahad, kahjuhüvitised, kultuuri- ja teaduspreemiad;
  • kerjamine ja elatumine jäätmetest (prügi ja pudelite korjamine vms).

Pikaajaline haigus või terviseprobleem

Pikaajaline on selline haigus või terviseprobleem, mis on kestnud 6 kuud või eeldatavasti kestab vähemalt 6 kuud. Siia kuuluvad ka pikka aega vaevusi tekitanud terviseprobleemid, mida arst ei ole diagnoosinud. Pikaajalisteks loetakse ka korduvaid terviseprobleeme (nt hooajalised ägenevate haigusnähtudega probleemid nagu allergia), k.a haigused, mille vaevuseid/nähtusid hoitakse ära või leevendatakse regulaarse ravimite võtmise ja muu raviga.

Küsimusega ei täpsustata, milline konkreetne pikaajaline haigus või terviseprobleem inimesel on.

Loenduse ajal olevaid ajutisi ja lühiajalisi haigusi või terviseprobleeme selles küsimuses ei arvestata. Terviseprobleemina ei lähe siin arvesse nt kergekujuline lühinägelikkus ega rasedus, kuigi need kesta-vad kauem kui kuus kuud.

Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus

Sellele küsimusele vastavad kõik, olenemata eelmise küsimuse vastusest. Küsimus on isiku üldise toimetuleku kohta. Vastamisel tuleb valida esimesena pähe tulev sobiv vastus. Ei ole vaja hakata läbi mõtlema erinevaid üksikuid igapäevaseid tegevusi.

Küsimusega mõõdetakse pikaajalisi piiranguid, mis tulenevad tervisest, mitte rahalistest, kultuurilistest vms tervisega mitte seotud põhjustest. Ajamääratlus „vähemalt kuus kuud“ käib piirangu kestuse, mitte selle põhjuseks oleva terviseprobleemi kestuse kohta.

Inimeste igapäevategevuste all mõeldakse töötamist, õpinguid, majapidamistöid, enese eest hoolitsemist, suhtlemist teiste inimestega, vaba aja veetmist jne. Tegevuspiirangute puhul tuleb hinnata, kas inimene suudaks neid tegevusi ise teha või mitte. Siin ei arvestata seda, kui inimene nts elukorralduse (mitte halva tervise) tõttu ei pese ise aknaid või ei tee muid kodutöid.

Tegevuspiirangud peavad olema kestnud vähemalt viimased 6 kuud. Kui tervisest tingitud tegevuspiirang tekkis vähem kui kuus kuud tagasi, tuleb vastuses lähtuda sellest, kas see piirang kestab tõenäoliselt veel vähemalt kuus kuud. Ajutised piirangud, nagu näiteks kipsis käsi, tuleb seega välja arvata; kaks kuud tagasi jala kaotamise tõttu ratastooli jäämisest tingitud tegevuspiirangud aga sisse arvata.

Tegevuspiirangud on olulised, kui inimene vajab iga päev abi, ning vähem olulised, kui inimene vajab mõne tegevuse juures abi, aga mitte iga päev.

Kui vastatakse teise isiku eest, siis igapäevategevused on piiratud, kui inimene ei saa kodutoiminguid iseseisvalt teha, vaid vajab toimetulekuks teise inimese abi (vastusevariant „On oluliselt piiranud“). Kui ta saab hakkama abivahendi(te)ga ja teise inimese abi ei vaja, siis on igapäevategevus küll piiratud, aga mitte oluliselt.

Laste puhul hinnatakse eakohaseid oskusi, näiteks imiku võimetus iseseisvalt riidesse panna ei ole pikaajalisest terviseprobleemist tulenev tegevuspiirang.

Põhitöökoha asukoht

Kui isik töötab mitmes paigas, siis tuleb märkida see töökoha asukoht, kus ta töötas vaadeldaval nädalal (19.–25. detsembril 2011) suurema osa ajast. Kui isiku tööandjal on allüksusi mitmes kohas või kui tööandja aadress erineb loendatava enda töötamise koha aadressist, siis tuleb töötamise kohaks märkida see asukoht, kus isik ise nimetatud nädalal tegelikult töötas. Kui isik viibis nimetatud nädalal lähetuses, siis märgitakse töötamise kohaks tema tavaline töötamise koht Eestis.

Oma kodus/talus – märgitakse, kui isik töötas samas hoones või maa-alal (talus, hoovimajas, garaažis vm), kus asub tema püsielukoht.

Eestis kindlal aadressil väljaspool kodu või Välisriigis kindlal aadressil – üks nendest vastusevariantidest märgitakse, kui isik töötas kindlal aadressil väljaspool kodu.
Nendesse rühmadesse märgitakse ka isikud, kes töötasid loenduseelsel nädalal (19.–25. det-sembril 2011) mitmes kohas või olid liikuval tööl, kuid alustasid oma tööd (said töökäsu) ühest ja samast paigast. Siia kuuluvad näiteks riigisisestel kaugliinidel töötavad bussijuhid, samuti lennukipiloodid, stjuardessid jms. Neil märgitakse töökoha asukohaks tööandja asukoht. Sellesse rühma märgitakse ka majahoidjad, valvurid jt, kes töötavad mingil piiritletud territooriumil, mitte ühes hoones.

Eestis, kuid kindel aadress puudub või Välisriigis, kuid kindel aadress puudub – üks neist vastusevariantidest märgitakse, kui töötamise kohal puudub kindel aadress. Siia kuuluvad isikud, kes ei alustanud oma tööd iga päev samast paigast (nt kaugsõiduautojuhid, kaugsõidumeremehed jm laevapersonal, ehitajad, kes töötasid eri objektidel).

Põllumajanduslik kodumajapidamine

Leibkond loetakse peamiselt oma tarbeks põllu- ja aiasaadusi kasvatavaks või põllu-majandusloomi, -linde või mesilasi pidavaks juhul kui põllu- või aiasaaduste kasvatamiseks või loomapidamiseks on maad alla ühe hektari (10 000 m2) ja leibkonnal on vähemalt kas:

  • 50 m2 köögiviljamaad või
  • kolm viljapuud või
  • kuus marjapõõsast või
  • kümme küülikut või
  • üks muu põllumajandusloom (siga, veis, lammas, kits) või
  • kümme kodulindu või
  • kolm mesipuud.

Kodulinnud on munakanad, broilerid ja muud linnud (sh pardid, haned, kalkunid, vutid, jaanalinnud).

Peamiselt oma tarbeks kasvatatakse põllu- ja aiasaadusi või peetakse põllumajandusloomi siis, kui üle poole produktidest tarbib leibkond ise ehk peamine eesmärk ei ole saaduste müügist tulu teenida.

NB! Kui maad põllu- või aiasaaduste kasvatamiseks või loomapidamiseks on üle ühe hektari (10 000 m2), märgitakse vastus „Ei“, sest need maad on hõlmatud põllumajandusloendusega.

See küsimus on põllu- ja aiasaaduste kasvatamise kohta 2011. aastal. Põllumajandusloomade, lindude ja mesilaste pidamise kohta küsitakse 2011. aasta 31. detsembri seisu.

Arvestada tuleb ainult leibkonna otseses valduses (omandis, rendile võetud või tasuta kasutuses) olevat maad, mida leibkond kasutab põllu- või aiasaaduste kasvatamiseks ja loomapidamiseks (karjatamiseks, loomasöödaks niitmiseks). Eramu juurde kuuluvad teed, muru, iluaed, hooned ja õu ei kuulu põllumajandusmaa hulka. Ka rendile antud või mittekasutatav maa (mis on söötis või niitmata või millel ei karjatata) ei lähe arvesse.

Kui leibkonna kasutuses on mitu maavaldust eri paigus, arvestatakse neid kõiki koos.

Kui maad kasutab mitu leibkonda, siis tuleb vahet teha, kas kasutatav põllumajandusmaa ja -loomad kuuluvad ühele leibkonnale või on leibkondade vahel jagatud. Kui on jagatud, siis arvestab iga leibkond sellele küsimusele vastamisel vaid oma osa (st oma köögiviljamaa, viljapuud, marjapõõsad, põllumajandusloomad ja -linnud). Kui aga maa ja/või loomad ei ole jagatud leibkondade vahel, siis sellele küsimusele vastab „Jah“ see leibkond, kellele maa ja/või loomad kuuluvad, ja teine leibkond (kes nt abistab suvel), vastab „Ei“.

Püsielukoht

Püsielukoht (peamine elukoht, alaline elukoht) on tavaliselt see elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. See võib erineda registreeritud elukohast.

Isiku püsielukoht on Eestis siis, kui

  1. ta on Eestis pidevalt elanud vähemalt 12 kuud enne 31. detsembrit 2011 või
  2. ta on Eestisse elama asunud 2011. aastal enne 31. detsembrit ja kavatseb siia jääda vähemalt üheks aastaks.

NB! Isiku püsielukoht on Eestis ka siis, kui ta on 2011. aasta jooksul Eestist ajutiselt ära olnud töö või puhkuse tõttu või mõnel muul põhjusel, kuid kavatseb tagasi Eestisse püsivalt elama tulla.

Isik, kes on 2011. aasta 31. detsembri seisuga oma püsielukohast ära olnud (või kavatseb ära olla) kokku alla 12 kuu, loetakse ajutiselt äraolevaks.

Kui isik kuulub mõnda allpool toodud rühmadest, tuleb tema püsielukoha määramisel lähtuda järgmistest selgitustest.

  • Isikud, kes elavad töö tõttu kodust eemal üle 12 kuu, kuid enamiku vabadest päevadest viibivad oma leibkonna juures, loetakse püsielanikeks oma leibkonna aadressil. Siinkohal ei ole oluline, kas töökoht asub Eestis või välismaal. Lühema ajutise äraoleku korral on isiku püsielukoht oma leibkonna juures, olenemata kodus viibimise ajast.
     
  • Üldhariduskoolide (gümnaasiumi, põhikooli vms) ja põhikoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilased, kes õpivad kodust eemal, loetakse üldjuhul püsielanikeks oma leibkonna aadressil. Erandid:
    1. õppijad, kellel on oma (uus) perekond (abikaasa/vabaabielupartner ja/või laps). Nende püsielukoht on uue perekonna aadressil;
    2. täisealised õppijad, kes on valdavalt majanduslikult iseseisvad (nt käivad tööl ja teenivad ise suurema osa oma sissetulekust) ja ei kavatse pärast õpingute lõppu tagasi oma (endise) leibkonna juurde elama minna. Nende püsielukoht on õppimiskohajärgne aadress.
       
  • Kõrgkoolide üliõpilased ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilased, kes õpivad endisest kodust eemal, loetakse üldjuhul püsielanikeks õppimiskohajärgses elukohas, kui nad elavad seal suurema osa õppeajast. Kui õppijal on oma perekond (abikaasa/vabaabielupartner ja/või laps), siis loetakse tema püsielukohaks koht, kus elab tema perekond.

    Kui Eestist pärit üliõpilane õpib välisriigis, loetakse ta välisriigi püsielanikuks juhul, kui õppetöö välisriigis kestab vähemalt 12 kuud. See üliõpilane Eestis loendatavate hulka ei kuulu. Lühemate õpingute korral loetakse õppija püsielukohaks elukoht Eestis. Kui õppija mingil põhju-sel ei pöördu viimasesse Eesti elukohta tagasi (nt elas üürikorteris), siis loetakse püsielukohaks tema vanemate elukoht.

    Kui välisriigist pärit üliõpilane õpib Eestis, siis loetakse ta Eesti püsielanikuks juhul, kui õppetöö Eestis kestab vähemalt 12 kuud.
     
  • Leibkonnad (sh üheliikmelised), kes elavad aasta jooksul regulaarselt mitmes kohas, loetakse püsielanikeks selles elukohas, kus nad veedavad suurema osa aastast. Siia kuuluvad näiteks leibkonnad, kellel on linnakodu ja maakodu.
     
  • Lapsed, kes elavad vaheldumisi kahes leibkonnas (näiteks pärast vanemate lahutust), loetakse püsielanikuks sellel aadressil, kus nad veedavad suurema osa ajast. Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, loetakse tema püsielukohaks see elukoht, kus ta viibis loendusmomendil.
     
  • Asutuses (lastekodus, hooldekodus, kinnipidamisasutuses jm) elavad isikud loetakse asutuse püsielanikeks juhul, kui nad on seal elanud vähemalt 12 kuud enne 31. detsembrit 2011 või on saabunud sinna enne 31. detsembrit 2011 ja tõenäoliselt elavad seal vähemalt 12 kuud. Asutusena käsitletakse siinkohal neid asutusi, mis tegutsevad ööpäev läbi ning võimaldavad seal elavatele inimestele ülalpidamist – majutust (peavarju), toitu ja vajaduse korral ka hooldust.
    NB! Asutuses elavaks loetakse kinnises erikooli internaadis elavad õpilased, kes on asutuse ülalpidamisel. Asutuses elavaks ei loeta muudes internaatkoolides ja ühiselamutes elavaid (üli)õpilasi).
     
  • Ajateenijate püsielukoht on üldjuhul see koht, kus nad elasid enne ajateenistust. Kui aga aja-teenija ei lähe endisesse elukohta tagasi (nt elas üürikorteris), siis märgitakse tema püsielukohaks teenistuskoht (kasarmu).
     
  • Kaadrikaitseväelaste püsielukoht on nende era-aadress, mitte teenistuskoht. Juhul kui kaadrikaitseväelasel era-aadressi ei ole, märgitakse tema püsielukohaks teenistuskoht.
     
  • Püsiva elukohata isikute püsielukohaks loetakse koht (eluruum, asula), kus nad loendusmomendil (s.o kell 00.00 ööl vastu 31. detsembrit 2011) viibisid. Siia kuuluvad nt
    1. isikud, kes elavad varjupaigas (sh lepingu alusel majutusteenuse saamiseks) ja kellel ei ole muud elukohta (elukohaks on varjupaik);
    2. isikud, kes elavad ajutiselt sugulaste, sõprade või tuttavate juures, sest neil endal puudub püsiv elukoht (elukohaks on tuttavate eluruum);
    3. isikud, kes elavad mobiilses eluruumis (nt haagiselamu, vagunelamu) (neil märgitakse elukoha aadress võimalusel tänava täpsusega, laeva puhul märgitakse laeva kodusadama asukoht);
    4. isikud, kes ööbivad juhuslikes keldrites, trepikodades, soojussõlmedes, mahajäetud hoonetes, vaid öösiti avatud varjupaikades vm (neil märgitakse elukoha aadress asula täpsusega (linn, alev, alevik, küla) ehk loendaja jaoskonna keskusesse).
       
  • Sõjaväe- ja mereväepersonal ning diplomaatiline personal ja nende perekonnaliikmed
    1. Loenduse ajal välisriigis viibiva Eesti Vabariigi sõjaväe- ja mereväepersonali ning diplomaatilise personali ja nendega koos elavate perekonnaliikmete elukohaks loetakse nende elukoht Eestis. Erandjuhul, kui nimetatud isikutel ei ole loendusmomendil Eestis elamispinda (nt on see maha müüdud), märgitakse see elukoht vaid asula (linn, alev, alevik, küla) täpsusega ehk loendaja jaoskonna keskusesse.
    2. Eesti Vabariigis viibiv välisriikide sõjaväe- ja mereväepersonal ning diplomaatiline personal ja nendega koos elavad perekonnaliikmed loendatavate hulka ei kuulu, olenemata Eestis elatud ajast (nad on välisriigi elanikud).

Rahvus

Rahvuse määrab vastaja ise. Isikul on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, millega ta tunneb end kõige tihedamini etniliselt ja kultuuriliselt seotud olevat. Märgitakse üks rahvus. Isik, kes tunneb end kuuluvat mitmesse rahvusesse, nimetab enda jaoks olulisem rahvus.

Laste rahvuse otsustavad vanemad. Leibkondades, kus isa ja ema on eri rahvusest ja vanematel on raskusi laste rahvuse üle otsustamisel, tuleks eelistada ema rahvust.

Seaduslik perekonnaseis

Küsimus on vähemalt 15-aastase isiku kohta. Selles küsimuses peetakse silmas isiku seaduslikku (ametlikku) perekonnaseisu, mis võib erineda tema tegelikust (faktilisest) perekonnaseisust.

Pole seaduslikus abielus olnud – märgitakse isiku puhul, kes ei ole kunagi olnud seaduslikus abielus.

Seaduslikus abielus – märgitakse isiku puhul, kelle abielu on seaduslik ja ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega. Isik on seaduslikus abielus ka siis, kui ta ei ela oma abikaasaga koos. Seaduslikuks loetakse siin ainult mehe ja naise vahel sõlmitud abielu. Eesti perekonnaseaduse järgi sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel ning abielu on õigusliku tähendusega siis, kui abielu sõlmimisel on perekonnaseisuasutuses või vaimuliku juures (alates 01.12.2001) koostatud abieluakt.

Lahutatud – märgitakse isiku puhul, kelle eelmine seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.

Lesk – märgitakse isiku puhul, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (kohtus surnuks tunnistamisega) ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.

Seisund põhitöökohal

Kui isikul on põhitöökohal mitu seisundit, tuleb lähtuda sellest, millise tulu on suurem.

Kui tekib raskusi aktsionärist isiku liigitamisega ettevõtjaks või palgaliseks, tuleks lähtuda sellest, kas ta saab tulu põhiliselt palga või omanikutulu vormis. Samamoodi tuleb talitada mitmesuguste ühistute liikmetega (ka siin on tulu kas palk või omanikutulu). Sama eeskirja järgi määratakse ka nimetatud nädalal (19.–25. detsembril 2011) mitte töötanud isiku tööalane seisund viimasel põhitöökohal.

Palgatöötaja (k.a avalik teenistus), kelle töösuhe kestab vähemalt aasta – märgitakse isiku puhul, kes on hõivatud täis- või osaajatööga asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks ja kellele tasutakse kas rahas või natuuras. Siia rühma märgitakse palgatöötaja, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud või tõenäoliselt kestab aasta või kauem. Ei ole tähtis, kas see töökoht on ametlikult registreeritud või mitte. Palgatöötajad on ka ohvitserid ja allohvitserid. Ka kirikuõpetaja on palgatöötaja.
Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, seda nii avaliku teenistuse seaduse alusel kui ka valitud ametites.

Palgatöötaja, kelle töösuhe kestab alla aasta – märgitakse isiku puhul, kes on hõivatud täis- või osaajatööga asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks ja kellele tasutakse kas rahas või natuuras. Sellise töötaja lepinguline töösuhe tööandjaga kestab alla aasta. Ei ole tähtis, kas see töökoht on ametlikult registreeritud või mitte. See vastusevariant märgitakse ka juhutööga elatist teenivate isikute puhul.

Palgatöötaja(te)ga ettevõtja on ettevõtte, töökoja, poe, büroo jms omanik, kes kasutab pidevalt vähemalt ühte palgatöötajat. Ajutine (hooajaline) palgatöö kasutamine isikut veel palgatöötajatega ettevõtjaks ei tee. Palgatöötajatega ettevõtjaks ei loeta ka ettevõtte palgatöötajast direktorit. Nn äripartnerid (mitmemehefirmade kaasomanikud) on palgatöötajatega ettevõtjad või üksikettevõtjad olenevalt sellest, kas nende firmad kasutavad palgatööjõudu või mitte.

Palgatööjõuga talupidaja on isik, kes peab talu, milles töötab pidevalt vähemalt üks palgatud töötaja (ei ole oluline, kas talu on ametlikult registreeritud või mitte). Otsese palgata töötavad pereliikmed ja sugulased ei ole palgatööjõud.

Üksikettevõtja ehk palgatöötajateta ettevõtja on isik, kes tegeleb oma töö saaduse (teenuse või toote) müümisega ja kellel on selle valmistamiseks vajalikke tootmisvahendeid (ei ole tähtis, kas sellise üksikettevõtja tegevus on ametlikult registreeritud või mitte).

Palgatööjõuta talupidaja on isik, kes peab talu, kus ei tööta pidevalt palgalist tööjõudu (ei ole tähtis, kas talu on ametlikult registreeritud või mitte).

Vabakutselisteks nimetatakse neid, kellel on ilma kellegi juures palgal olemata mingi vaimse tegevusega seotud amet (nt kunstnik, kirjanik vms), millega ei kaasne oma ettevõtet (ruume, maad, seadmeid jne). Nemad sarnanevad kõige rohkem üksikettevõtjatega. Vabakutseline ei ole juhutööga leiba teeniv palgaline.

Palgata töötaja pereettevõttes või talus on isik, kes töötab oma perele kuuluvas ettevõttes või talus ilma otsest palka saamata (jagab ettevõttest või talust saadavat sissetulekut, ka mitterahalist). Siia ei kuulu vabatahtlik töö ega tegevus. Palgata töötaja pereettevõttes või talus peab elama samas leibkonnas kus ettevõtte või talu omanik.

Tulundusühistu liige – liige ühistus, mille eesmärk põhikirja järgi on saada ainelist tulu ja jaotada see liikmete vahel. Tulundusühistu ärinimes peab olema sõna „ühistu“. Tulundusühistu liige ei ole isik, kes töötab tulundusühistus ja saab selle eest palka. Tema on palgatöötaja.

Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel

Abikaasa – isik, kes on vaadeldava isikuga seaduslikus abielus. Seaduslikuks loetakse siin ainult mehe ja naise vahel sõlmitud abielu. Eesti perekonnaseaduse järgi sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel ning abielu on õigusliku tähendusega siis, kui abielu sõlmimisel on perekonnaseisuasutuses või vaimuliku juures (alates 01.12.2001) koostatud abieluakt.

Elukaaslane – isik, kes on vaadeldava isikuga abielulistes suhetes, kuid ei ole temaga seaduslikus abielus (on vabaabielupartner). Elukaaslaseks võib märkida ka samast soost isiku.

Laps (sh lapsendatud) – lapseks märgitakse nii bioloogiline (lihane) kui ka lapsendatud (adopteeritud) laps.

Abikaasa või elukaaslase laps – laps ei ole vaadeldavale isikule bioloogiline ega lapsendatud laps, vaid on tema abikaasa või elukaaslase laps.

Ema/isa (sh lapsendanu) – lapse bioloogiline vanem või lapse lapsendanud vanem. Lapse vanemaks ei loeta isikut, kes on lapse ema või isa elukaaslane, kuid ei ole selle lapse bioloogiline (või teda lapsendanud) vanem. Nt ei ole lapse isa mees, kes on lapse ema elukaaslane, kuid pole lapse bioloogiline vanem ega ole last ka lapsendanud.

Ema/isa abikaasa või elukaaslane – märgitakse juhul, kui kõnealune isik ei ole lapse vanem.

Vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane). NB! Siia ei märgita vanavanavanemaid.

Lapselaps (sh abikaasa/elukaaslase lapselaps). NB! Siia ei märgita lapselapselapsi ehk neljandat põlvkonda.

Muu sugulane (sh abikaasa/elukaaslase sugulane) – märgitakse juhul, kui isikud on seotud loetelus eespool nimetamata sugulus- või hõimlussideme kaudu. Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest see on tekkinud.

Sugulaste hulka loetakse nt

  • ämm ja äi (abikaasa või elukaaslase vanem);
  • minia ja väimees (lapse abikaasa või elukaaslane);
  • tädi ja onu;
  • õe või venna abikaasa või elukaaslane;
  • lapse abikaasa või elukaaslase sugulane;
  • vanavanavanem ja lapselapselaps jne.

Mittesugulane märgitakse juhul, kui vaadeldavad isikud ei ole seotud mitte mingi sugulus- või hõimlussideme kaudu.

Sünnikoht

Sünnikoht on koht (riik, haldusüksus), kus isiku sünni ajal elas (püsivalt) tema ema.
Riigi nimetus märgitakse praegu kehtiva riigipiiri järgi.

Kui isiku sünnikoht on Eestis, märgitakse sünnikoha maakonna, valla ja asula (linn, alev, alevik, küla) nimi praeguse haldusjaotuse alusel. Praeguse haldusjaotusena peetakse silmas 2010. aasta lõpus kehtinud haldusjaotust. Kui isik ei oska vastust anda praeguse haldusjaotuse järgi, märgitakse sünnikoht endise haldusjaotuse alusel ja täpsustatakse, millal see jaotus vastajale teadaolevalt kehtis. Haldusjaotuse kehtimise (ligikaudne) aeg on abiküsimus, mis on hiljem vajalik sünnikoha kodeerimisel praeguste piiride järgi.

Kui isiku dokumendijärgne sünnikoht erineb tema ema elukohast isiku sünni ajal, ja vastaja viimast ei tea, siis tuleb vastuseks märkida dokumendijärgne sünnikoht.

Kui isik sündis enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, märgitakse vastus „Eesti endisel territooriumil Petserimaal või Narva jõe tagusel alal“. Kui aga isik sündis nimetatud territooriumil 1945. aastal või hiljem, märgitakse vastus „Venemaal“.

Sünnitatud laste arv

Küsimus on vähemalt 15-aastase naise kohta. Arvestatakse kõiki enne loendusmomenti (31. detsembril 2011 kell 00.00) elusalt sündinud lapsi. Kui mõni laps elab emast lahus või on noorelt surnud, tuleb arvestada ka teda (neid). Lapsendatud (adopteeritud) lapsed ja kasulapsed siin arvesse ei lähe.

Tehnovarustus

Tehnovarustus – köögi (kööginiši), veevärgi, kanalisatsiooni, vanni (duši), sauna, veekloseti, küttesüsteemi olemasolu.

Eraldi köök – vähemalt 4 m² suurune või 2 m laiune ruum, kus on seadmed toidu valmistamiseks (pliit, valamu), mis on püsiseinaga eraldatud teistest ruumidest ja kus üldjuhul on ka aken.

Köök on toa osa või on kööginišš – eluruumis on kas

  • toa osa, kus on seadmed toidu valmistamiseks (pliit, valamu jms) või
  • alla 4 m2 suurune ruum, kus on pliit ja/või valamu

Ei ole kööki ega kööginišši – märgitakse ülejäänud juhtudel (nt kui ühiselamu tüüpi hoones asub köök väljaspool eluruumi (ühisköök on paljude leibkondade jaoks); eluruumis saab toitu valmistada vaid väikesel teisaldataval elektripliidil või mikrolaineahjus vms).

Veevarustus – „jah“ märgitakse juhul, kui külm vesi tuleb eluruumi torustiku kaudu ja kasutusel on veekraan. Kui eluruumis on veevarustus olemas, aga see on nt rikke tõttu välja lülitatud, siis loetakse see ikkagi olemasolevaks. Kui aga veevarustust ei ole olnud pikka aega (aasta või rohkem), siis loetakse see puuduvaks.

Vann või dušš – „jah“ märgitakse juhul, kui eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud vann või dušš (sh eluruumis asuvas saunas). Sooja vee saamise viis ei ole siin oluline. Kui vann või dušš asub väljaspool eluruumi mõnes ühiskasutatavas ruumis (nt ühiselamu tüüpi hoones), siis märgitakse vastuseks „Ei“.

Saun – „jah“ märgitakse juhul, kui saun on eluruumis või hoones, milles asub leibkonna eluruum. Saun võib asuda ka samal elamukrundil väljaspool eluruumi omaette hoones. Korterelamute ühissaunad siin arvesse ei lähe. Kui aga saun asub rida- või paarismajaboksis ja seda jagavad paar leibkonda, siis vastatakse samuti „Jah“. Küsimus esitatakse siis, kui eluruumis ei ole muud pesemisvõimalust (vann, dušš). Arvesse läheb igasugune saun (sh auru- või infrapunasaun).

Veeklosett – märgitakse juhul, kui eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud veeklosett.

Kuivkäimla – märgitakse juhul, kui eluruumis asuv käimla ei ole ühendatud veevärgi ega kanalisatsiooniga.

Ei ole veeklosetti ega kuivkäimlat – märgitakse siis, kui eluruumis ei ole veeklosetti ega kuivkäimlat. See vastusevariant märgitakse nt maja ühiskasutuses oleva tualeti ja välikäimla korral, sest need ei asu eluruumis.

Kütmisvõimalus eluruumis – märgitakse enam kasutatav küttesüsteem. Kui kasutusel on mitu võimalust üsna võrdsel määral, siis märgitakse loetelus eespool olev vastusevariant. Kui eluruumis on mingi kütteliik olemas, aga seda ei kasutata nt tehnorikke või remondi tõttu, loetakse see ikkagi olemasolevaks. Kui aga endine kütmisvõimalus ei ole pikka aega (aasta või rohkem) kasutatav olnud, siis loetakse see puuduvaks.

Kaugkeskküte – märgitakse juhul, kui eluruumi köetakse üldjuhul väljaspool hoonet paiknevast tsentraalsest katlamajast. Erandjuhul, kui ühes majas asub katlamaja, mis jagab soojust ka teistesse majadesse, märgitakse nimetatud maja kütte liigiks samuti see vastusevariant. Kaugkeskkütte puhul teenindab küttesüsteem mitut hoonet.

Lokaalne keskküte (katla või soojuspumbaga) – märgitakse juhul, kui eluruumi köetakse samas hoones paikneva keskküttesüsteemi abil (küttesüsteem on ehitatud ühe hoone kütmiseks, nt eramu või korterelamu). Siia kuulub nt gaasi- või tahkekütusega või elektriküttel töötav katel, vesipõrandaküte, päikesepaneelid jm. Samuti märgitakse see variant siis, kui eluruumi köetakse põhiliselt soojuspumpade abil. Soojuspumbad võivad olla maa-, õhu- ja veeküttel.

Ahi- või kaminaküte – märgitakse juhul, kui eluruumi köetakse ahju(de)ga, sh nn raudahju, soe-müüriga pliidi või kaminaga.

Elekterküte (nt elektri- või õliradiaatorid, elektriline põrandaküte) – märgitakse juhul, kui eluruumi köetakse elektrilise põrandaküttega (põranda alla ei ole paigaldatud veetorusid), samuti statsionaarselt paigutatud või teisaldatavate elektriküttekehade abil (nt paigaldatavad elektri-konvektorid (elektriradiaatorid), teisaldatavad õliradiaatorid, soojapuhurid, halogeenkiirgajad jms küttekehad, mis on otse ühendatud elektrivõrku). NB! Seda vastusevarianti ei märgita, kui eluruumi köetakse elektriküttel töötava lokaalse keskkütte katla abil. Sel juhul on tegu lokaalse keskküttega.

Kütmisvõimalus puudub – märgitakse juhul, kui eluruumi ei köeta. Selline olukord võib erandjuhul esineda nt eluruumides, mis ei ole kavandatud aastaringseks elamiseks, kuid kus on loendus-momendil mõne isiku püsielukoht.

Tubade arv eluruumis

Vastuseks märgitakse kogu eluruumi (korter, eramu jm) tubade arv, olenemata sellest, kas leibkond kasutab kõiki eluruumi tube või mitte. Kui nt kolmetoalises korteris elav leibkond kasutab korterist kahte tuba ja kolmas seisab tühjana (või elab seal teine leibkond), märgitakse, et eluruumi tubade arv on 3.

Toad on elutuba, magamistuba, lastetuba, kabinet, söögituba jne. Kui toa ja köögi vahel püsisein puudub (sh on lõhutud), siis loetakse seda ruumi toaks, mitte köögiks. Tuba võib asuda ka keldri- või pööningukorrusel. Toaks loetakse ka kööktuba ja erastatud tuba ühiselamu tüüpi hoones. Tubade hulka loetakse ka ruum, milles saab aasta ringi elada ning mille pindala on vähemalt neli ruutmeetrit ja kõrgus (suuremas osas) vähemalt kaks meetrit.

Tubadeks ei loeta kööki, esikut, tualettruumi, vannituba, sahvrit, saunaruume, garderoobi jms abi-ruume, olenemata nende suurusest. Ka ei loeta eluruumi tubadeks ruume, mida kasutatakse ainult äri- või tööeesmärkidel (nt kasutatakse ruumi ainult töökojana, ateljeena või klienditeeninduseks). Kui sellist ruumi aga kasutatakse nii tööeesmärkidel kui ka nt kodusteks majapidamistöödeks või hobidega tegelemiseks, siis loetakse see ruum tubade hulka.

Kui elatakse püsivalt veel pooleli olevas elamus, siis tuleb kirja panna väljaehitatud tubade arv, mitte planeeritav tubade arv.

Usk (religioon)

Peab omaks mõnda usku – märgitakse isiku puhul, kes peab omaks mõnda usku (usutunnistust/religiooni). Liikmeks olek kirikus või koguduses ei ole seejuures vajalik. Samuti ei ole tähtis, kas isik on ristitud ja kas ta käib regulaarselt kirikus või kuulub mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda.

Vanavanemate sünnikoht

Vastamisel tuleb lähtuda praegu kehtivast riigipiirist. Erandiks on enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal sündinud – ka neid käsitletakse Eestis sündinutena.

Kõik neli vanavanemat on sündinud Eestis – märgitakse siis, kui vastaja teab, et kõik neli vanavanemat on sündinud Eestis (või Eesti Vabariigi endisel territooriumil);

Mõni vanavanematest on sündinud Eestis – märgitakse kahel juhul:

  1. vastaja teab, et osa (üks kuni kolm) vanavanematest on sündinud Eestis (või Eesti Vabariigi endisel territooriumil) ja ülejäänud väljaspool Eestit;
  2. vastaja teab, et osa vanavanematest on sündinud Eestis (või Eesti Vabariigi endisel territooriumil), aga teiste sünnikohta ei tea.

Ükski vanavanem ei ole sündinud Eestis – märgitakse kahel juhul:

  1. vastaja teab, et kõik vanavanemad on sündinud väljaspool Eestit;
  2. vastaja teab, et osa vanavanematest (üks kuni kolm) on sündinud väljaspool Eestit, aga ülejäänute sünnikohta ei tea.

Võõrkeelte oskus

Isik loetakse keelt oskavaks, kui tema keeleoskus võimaldab toime tulla tuttavates keele-kasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel. Kui isik suudab ennast väljendada tuttava-tes suhtlusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ja suudab koostada lühikesi tarbetekste (lühiteated, tüüpdokumendi täitmine), siis on see piisav keeleoskustase, et vastata küsimusele jaatavalt. Kui mõni oskus puudub, teine aga tundub üle-tavat eespool nimetatud nõudeid, siis võiks seda ikkagi jaatavaks vastuseks pidada. Näiteks võib isikut lugeda keelt oskavaks, kui ta

  • kõneleb üsna vabalt, kuid ei oska kirjutada. Siia kuuluvad näiteks need eesti lasteaedades käivad vene lapsed, kes räägivad eesti keelt, kuid kirjutada ega lugeda ei oska;
  • suudab lugeda võõrkeelset eri- või huvialakirjandust, kuid ei oska rääkida.

Üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) omandatud haridus

Küsimus on vähemalt 15-aastase isiku kohta. Märgitakse kõrgeim üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) omandatud üldharidustase loendusmomendil. Ei ole tähtis, millises õppevormis (päevases, õhtuses, kaugõppes või eksternina) haridus omandati ning kas vahepeal õpingud katkestati või jätkati hiljem. Siin ei arvestata kutsekoolides omandatud üldharidust. Mõnikord jätkatakse õpinguid üldhariduskoolis pärast kutsekooli lõpetamist. Seda üldharidust tuleb kindlasti arvestada.
Arvestatakse ainult lõpetatud õppeasutusi (või klasse).

Keskharidus – isik on lõpetanud 10-, 11- või 12-klassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledži või õhtukooli või saanud keskhariduse puuetega laste koolis või kinnises erikoolis. Siia ei kuulu isikud, kes on kutseõppes omandanud keskhariduse koos kutsega või keskerihariduse põhihariduse baasil. Erandjuhtudel võib selle vastusevariandi märkida isikule, kes on omandanud kutsehariduskoolis ainult üldhariduse (ilma kutseta).

Põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus) – isik pole üldhariduskoolis omandanud keskharidust, kuid on lõpetanud

  • põhikooli või vähemalt 9 klassi üldhariduskoolis 1990. aastal ja hiljem;
  • vähemalt 8 klassi üldhariduskoolis aastail 1962–1989;
  • mittetäieliku keskkooli või 7 klassi aastani 1961;
  • 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi;
  • aastail 1920–1940 kutsekeskkooli või on saanud põhihariduse erikoolis.

Algharidus – isik ei ole omandanud põhiharidust, kuid on lõpetanud (vähemalt) ühe järgmistest koolitüüpidest:

  • 6 klassi 1990. aastal või hiljem;
  • 3 klassi ajavahemikus 1972–1989;
  • 4 klassi ajavahemikus 1945–1971;
  • 6 klassi ajavahemikus 1930–1944, arvestatakse ka õhtualgkoole täiskasvanutele;
  • 4 või 6 klassi kuni aastani 1930;
  • üheklassilise vallakooli, linnaalgkooli, ühe- või kaheklassilise ministeeriumikooli, kihelkonnakooli või kõrgema algkooli aastani 1920.

Ei omandanud algharidust – isik pole koolis käinud või on küll koolis käinud, kuid pole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet.

Kirjaoskaja – isik oskab vähemalt ühes keeles lugeda (saab tekstist aru) ja kirjutada (sh ka pimedate kirja) lihtsamat teksti oma igapäevast elu puudutavatel teemadel. Märgitakse ainult alghariduseta isiku kohta.

Kirjaoskamatu – isik ei oska üheski keeles lugeda (ei saa tekstist aru) ega kirjutada lihtsamat teksti oma igapäevast elu puudutavatel teemadel.

Head kliendid! Hooldustööde tõttu on 24. novembril ajavahemikus 17.00–17.30 statistikaameti veebilehel kuni 30-minutiline katkestus. Vabandage ebamugavuste pärast!