Rahva ja eluruumide loenduse silmast silma küsitluse lõpuni on jäänud

Rohemajandus

Rohemajandus otsib inimeste vajaduste ja loodusvarade säilimise tasakaalu. Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine ja ökodisain peaksid tagama, et inimkonna tegevus ühildub paremini loodusliku aineringega ega koorma loodust.

Rohemajanduse statistika annab ülevaate keskkonnakaupade ja -teenuste sektori

  • toodangust;
  • ekspordist;
  • tööhõivest;
  • loodud lisandväärtusest;
  • osatähtsusest kogumajanduses.

Statistikale tuginedes saab riik otsustada, kuidas ressursse säästvalt majandada.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang 3,41 miljardit eurot
8,51%
2019
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus 1,23 miljardit eurot
-0,29%
2019
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori eksport 566,2 miljonit eurot
-1,0%
2019
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive 32 145,0 täistööaja ekvivalent
3,9%
2019
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang | 2016–2019
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus | 2016–2019
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive | 2016–2019
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang | 2016 – 2019
Ühik: miljonit eurot
2016 2017 2018 2019
Toodang 2 824 2 935 3 141 3 408

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus | 2016 – 2019
Ühik: miljonit eurot
2016 2017 2018 2019
Lisandväärtus 1 103 1 187 1 234 1 230

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive | 2016 – 2019
Ühik: täistööaja ekvivalent
2016 2017 2018 2019
Tööhõive 32 953 31 702 30 931 32 145

Blogi

Eestimaa on aina mahedam

Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Loe edasi 16. juuni 2020
Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019