Andmehaldus

Andmehalduse abil saab:

1. leida andmetest kiiresti õige teabe;
2. osutada andmete alusel teenuseid, teha menetlus- ja muid otsuseid;
3. esitada andmeid juhtimisotsuste langetamiseks analüüsi ja statistikana.

 

Miks on asutusel vaja hästi korraldatud andmehaldust?

Asutustele vajalikes kiiretes muutustes on hästi korraldatud andmehaldus üks edukuse nurgakive. Selle suurem kasu on aja ja raha kokkuhoid. Kolmas kasutegur selgub, kui töötajad vahetuvad. Hästi korraldatud andmehalduse korral saavad uued töötajad asuda kiiresti andmeid kasutama.

Kuidas alustada andmehalduse korraldamist?

Alustuseks tuleb määrata kindlaks, kes asutuses andmehalduse eest vastutab ja koostada tegevuskava. Esimene ülesanne on saada ülevaade andmestikest ja teha selgeks, milliseid andmehulki on vaja haldama hakata, ja seejärel need kirjeldada ehk kataloogida.

Mis on andmehalduse laiemad eesmärgid?

Andmehalduse laiem eesmärk on aidata korraldada andmete kasutamist ja kaitset. Andmete kasutamisest tõuseb kasu, mistõttu on oluline võimaldada andmete taaskasutamist. Sama tähtis on ka taaskasutamist kontrollida, veendumaks, et andmed oleksid kaitstud. Kui taaskasutamine on võimalik, saab hakata vähendama andmete dubleerivat küsimist ja rakendada andmete ühekordse küsimise (once-only) põhimõtet.

Milline on statistikaameti roll andmehalduse korraldamisel?

Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse kohaselt on statistikaameti ülesanne koordineerida andmehaldust. Statistikaameti tegevus ei dubleeri teisi avaliku sektori ülesandeid infoühiskonna, infoühiskonnateenuste ja riigi infosüsteemi arendamisel, isikuandmete kaitsmisel ja küberturvalisuse tagamisel, vaid keskendub järgmistele andmehalduse nõuetele:

1. omada ajakohast ja sisulist ülevaadet andmekogudest ja andmestikest, mis on kasutusel analüüsides ja statistikas;
2. ühtlustada andmekirjeldusi, et andmestikud, sh avaandmed, oleksid kiiresti leitavad ning andmed oleks kirjeldatud üks kord ja kvaliteetselt, mis võimaldaks vajalikke andmeid mõista ja toetaks nende kasutusele võtmist;
3. jälgida andmekvaliteeti ja parandada seda, et kasutajad saaksid kiiresti veenduda, et andmed on õiged, täielikud ja ajakohased.

Andmehalduse koordineerimiseks Eestis on loodud tegevuskava ja koostöövõrgustik. Andmevaldkonna tegevuskava annab ülevaate aastateks 2025–2026 planeeritud tegevustest ja vastutajatest.   

Andmehaldusega on seotud klassifikaatorite ja koodiloendite kasutamine. Statistikaamet haldab suuremaid Eestis kasutatavaid statistilisi klassifikaatoreid, mis on leitavad klassifikaatorite portaalist. Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse valdkonnas koostab statistikaamet klassifikaatorite taksonoomiaid , mis on aluseks standardiseeritud aruandlusvormingutele ning loob ühtlustatud raamistiku, mille abil saab erinevat liiki andmeid kategoriseerida ja kirjeldada, mis omakorda lihtsustab nende tõlgendamist, analüüsimist ja kasutamist.

Milliste tarkvararakendustega andmehaldust teha?

Andmetest ülevaate saamiseks ja nende haldamiseks kasutatakse erinevaid andmehalduse tööriistu, mis toetavad andmestike kirjeldamist, andmekirjelduste haldamist, andmekvaliteedi seiret ning andmete taaskasutust.

Olulisel kohal on andmekataloogi rakendused, kus hoitakse ülevaadet organisatsiooni andmevaradest ja hallatakse andmekirjeldusi ehk metaandmeid. Statistikaamet koos Riigi Infosüsteemi Ametiga on avaliku sektori asutuste jaoks välja arendanud andmekirjelduse töövahendi RIHAKE, milles on võimalik andmestikke kirjeldada ja andmekirjeldusi masinloetavalt edastada Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemi (RIHA). Andmekirjeldusi saab hallata ka andmemudelite kaudu, mis kirjeldavad andmete struktuuri ja seoseid.. Lisaks spetsiaalsetele töövahenditele võib andmekirjelduste koostamiseks ja andmekvaliteedi jälgimiseks kasutada ka üldotstarbelisi rakendusi, nagu Excel või Jira.

Ülevaate levinumatest andmehalduse tööriistadest ja nende funktsionaalsustest ning töövahendite võrdluse leiab andmehalduse tööriistade kataloogist, mis aitab valida organisatsiooni vajadustele sobivad lahendused.