Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Rahvamajanduse arvepidamine

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.

Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.

Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot

  • sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
  • kogurahvatulust;
  • tootlikkuse näitajatest;
  • sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
  • majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).

Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.

12,9 %
II KVARTAL 2021
SKP (kvartaalne reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) 4,3 %
II KVARTAL 2021
SKP jooksevhindades 7,41 miljardit eurot
II KVARTAL 2021
SKP jooksevhindades elaniku kohta 20 193,2 eurot
-3,5%
2020
Eratarbimine jooksevhindades 3,48 miljardit eurot
II KVARTAL 2021
Eratarbimine (aastane reaalkasv) 12,5 %
II KVARTAL 2021
Investeeringud (aastane reaalkasv) 60,0 %
II KVARTAL 2021
Tootlikkus töötatud tunni kohta (aastane reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) 2,3 %
II KVARTAL 2021
Tööjõu ühikukulu (aastane nominaalne muutus, sesoonselt korrigeeritud) -4,2 %
II KVARTAL 2021
SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest