Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Rahvamajanduse arvepidamine

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.

Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.

Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot

  • sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
  • kogurahvatulust;
  • tootlikkuse näitajatest;
  • sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
  • majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).

Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.

0,6 %
II KVARTAL 2022
SKP (kvartaalne reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -1,3 %
II KVARTAL 2022
SKP jooksevhindades 8,99 miljardit eurot
II KVARTAL 2022
SKP jooksevhindades elaniku kohta 23 641,6 eurot
14,4%
2021
Eratarbimine jooksevhindades 4,37 miljardit eurot
II KVARTAL 2022
Eratarbimine (aastane reaalkasv) 4,8 %
II KVARTAL 2022
Investeeringud (aastane reaalkasv) -23,3 %
II KVARTAL 2022
Tootlikkus töötatud tunni kohta (aastane reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -4,0 %
II KVARTAL 2022
Tööjõu ühikukulu (aastane nominaalne muutus, sesoonselt korrigeeritud) 15,5 %
II KVARTAL 2022
SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest | 2020
Uudis

Eesti majandus kasvas 5,2% üle koroonaeelse taseme

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
Loe edasi 1. märts 2022