Rahvamajanduse arvepidamine
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.
Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.
Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot
- sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
- kogurahvatulust;
- tootlikkuse näitajatest;
- sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
- majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).
Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.
Tootlikkus töötatud tunni kohta (aastane reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud)
-3,6 %
II KVARTAL 2024
Tööjõu ühikukulu (aastane nominaalne muutus, sesoonselt korrigeeritud)
9,0 %
I KVARTAL 2024
SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest | 2022
Uudis
Majandus langes teises kvartalis 1%
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot.
Uudis
Valmis Eesti SKP 2024. aasta suurrevisjon
Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.
Uudis
SKP kiirhinnang: majanduslangus teises kvartalis aeglustus
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2024. aasta teises kvartalis aeglustus. Võrreldes 2023. aasta teise kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 1,7%.
Kas leidsid, mida otsisid?