Rahvastikuprognoos

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub.

Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega demograafiliselt sarnastes riikides ja kuidas on prognoosinud Eesti demograafilist tulevikku rahvusvaheliste statistikaorganisatsioonide (ÜRO, Eurostat) teadlased. Isegi ühtlase muutuse korral on alati rööpvõimalusi, rääkimata ootamatutest kriisidest meil või naaberriikides, mis võivad suundumusi mõjutada. Seetõttu koostatakse rahvastikuprognoosile mitu stsenaariumit. Rahvastikuprognoosiga ei ennustata majandus-, tervise- või julgeolekukriise; see ei ole eesmärk.

Rahvastikuprognoosi koostades arvutatakse iga järgmise aasta rahvastik sündimuse, suremuse ja rände trendide alusel soo ja vanuse järgi.

Rahvastikuprognoosist selgub

• kuidas muutub rahvaarv;
• milliseks kujuneb Eesti sündide ja surmade arv;
• milliseks kujuneb rahvastiku vanuseline koosseis ehk kui suure osa moodustavad lapsed, noored, sünnitusealised, tööealised ja pensioniealised elanikud;
• kui palju mõjutab rahvaarvu välisränne.