Uudis
Uudis
Kaido Paabusk: ettevõtjaid koormavad küsimustikud ei ole paratamatus
Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega.
Uudis
Statistikaamet vähendab 2026. aastal mitme küsimustiku mahtu
15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.
Uudis
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
Uudis
Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam
Statistikaameti andmetel suunati Eestis 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem. Suurim panustaja oli ettevõtlussektor 472 miljoni euroga.
Uudis
25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa
Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.
Blogi
Statistikaameti andmekool #8: Kas Eesti rahvaarv jõuab 2085. aastaks 1,4 miljonini?
Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.
Blogi
Mihkel Servinski: laste sünd näitab piirkonna elujõulisust
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?
Blogi
Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.