Otsitavat lehekülge ei leitud
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Statistikaameti juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul räägitakse keskkonnaprobleemidest sageli tarbimise kaudu – kuidas inimesed liiguvad, mida ostavad või kui palju energiat tarbivad. „Andmed näitavad aga, et sama oluline on vaadata ka teist poolt. Keskkonnahoid ei ole ainult elustiil, vaid suuresti juba ka sotsiaalmajandusliku süsteemi osa,“ lisas ta.
Keskkonnahoid panustab nii majandusse kui ka tööhõivesse
Keskkonnahoid ei ole enam ainult looduskaitse, vaid on kujunenud eraldi majandussektoriks, mille suurus on võrreldav tervishoiu valdkonnaga. Statistikaameti andmed keskkonnakaupade ja -teenuste sektori kohta näitavad, et keskkonnakaitse ja ressursisäästu tegevused on Eestis viimase kümnendi jooksul kasvanud. Sektoris töötab hinnanguliselt üle 30 000 inimese (arvestatuna täistööaja ekvivalentides), võrreldes ligikaudu 24 700 inimesega 2014. aastal. Tööhõive osakaal on suurenenud umbes 4,2%-lt 4,5%-ni kogu tööhõivest.
„See tähendab, et keskkonnahoid ei seisne enam ainult individuaalsetes valikutes, vaid ka igapäevases töös. Inimesed töötavad energiatõhususe, taastuvenergia, jäätmekäitluse ja muude keskkonnalahendustega seotud valdkondades, mis kujundavad ka majanduse struktuuri,“ kommenteeris Oras.
Keskkonnavaldkonna töötajad ei ole ainult teadlased või looduskaitsjad, vaid suuresti inimesed, kes annavad majanduses käegakatsutavaid tulemusi. Märkimisväärne osa neist on seotud ehituse ja taristu arendamisega, kus keskkonnahoid väljendub energiatõhususe parandamises. Energiatõhusa uusehitusega on seotud umbes 3300 ja hoonete rekonstrueerimisega 3200 inimest, ligi 1300 tegeleb soojuspumpade ja ventilatsioonisüsteemide paigaldamisega.
Jäätmekäitluses töötab umbes 3100 ning teisese toorme ehk metalli, plasti ja paberi käitluses 2100 inimest. Osana bioressursside kasutamisest on kütte- ja hakkpuidu tootmise valdkonna hinnanguline hõive 2700 töötajat.
Samuti on keskkonnakaupade ja -teenuste tootmine seotud ekspordiga, mille osakaal ulatus 2023. aastal ligikaudu 3% Eesti koguekspordist.
Tööhõive keskkonnakaupade ja -teenuste valdkonnas, 2014–2023
*hõivatute arv täistööaja ekvivalentides
| energiatõhusus ja taastuvenergia | jäätmekäitlus ja ringmajandus | õhu- ja veekaitse | muud kaubad | keskkonnahaldamine ja -haridus | |
|---|---|---|---|---|---|
| 2014 | 9 040 | 4 164 | 6 698 | 2 236 | 2 542 |
| 2015 | 10 625 | 4 047 | 7 467 | 1 657 | 2 716 |
| 2016 | 11 666 | 4 430 | 5 548 | 1 973 | 2 264 |
| 2017 | 10 357 | 5 230 | 5 635 | 1 878 | 2 304 |
| 2018 | 10 357 | 5 230 | 5 635 | 1 878 | 2 304 |
| 2019 | 10 722 | 5 487 | 5 678 | 2 101 | 1 955 |
| 2020 | 12 341 | 5 394 | 5 931 | 2 206 | 1 959 |
| 2021 | 12 344 | 5 636 | 6 354 | 1 761 | 1 784 |
| 2022 | 14 658 | 5 888 | 5 832 | 1 691 | 2 026 |
| 2023 | 14 089 | 6 006 | 5 846 | 2 232 | 1 896 |
Rohemajandus kasvas mahult, selle osakaal majanduses suurenes aeglaselt
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori loodud lisandväärtus on võrreldes 2014. aastaga ligikaudu kahekordistunud – 756 miljonilt eurolt 1495 miljoni euroni 2023. aastal ning tööhõive on kasvanud umbes viiendiku võrra. Sektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktist on suurenenud mõõdukalt: 3,7%-lt 2014. aastal 3,9%-ni 2023. aastal.
Orase sõnul viitab see, et rohemajanduse kasv on olnud pigem tööjõumahukas ning selle suhteline kaal majanduses ei ole oluliselt suurenenud. „Sektor kasvab küll mahult, kuid mitte piisavalt kiiresti, et muuta kogu majanduse struktuuri samas tempos,“ selgitas ta.
Keskkonnasurve muutused on mitmesuunalised
Keskkonnasurvet kirjeldavad näitajad viitavad, et muutused viimasel kümnendil ei ole ühtlased ega kiired, vaid toimuvad eri suundades samaaegselt.
Ühelt poolt on näha positiivseid muutusi. Kasvuhoonegaaside netoheide on vähenenud 21,1 miljonilt tonnilt 13 miljonile tonnile. Oluline roll on siin põlevkivielektri tootmise vähenemisel, millega on kaasnenud nii kasvuhoonegaaside heite kui ka sellega seotud suurte jäätmekoguste vähenemine.
Teisalt on mitmeid näitajaid, kus keskkonnasurve püsib või isegi kasvab. Kuigi jäätmeteke tervikuna on vähenenud (22,1 miljonilt tonnilt 14,6 miljonile tonnile), suurenes põlevkiviõli tootmise keskkonnakoormust tekitavate utmisjäätmete hulk 1,2 miljonilt tonnilt 1,3 miljonile tonnile.
Samuti on suurenenud merre jõudev saastekoormus: fosforil 318 tonnilt 590 tonnini ning lämmastikul 16 178 tonnilt 30 675 tonnini, mis viitab jätkuvale survele veekeskkonnale.
Transpordi keskkonnamõjud püsivad samuti märkimisväärsed. Kasvuhoonegaaside heitkogused transpordisektorist on kasvanud 2,4 miljonilt tonnilt 2,6 miljoni tonnini, peegeldades nii liikuvusvajaduse kasvu kui ka sõidukite arvu suurenemist.
Olmejäätmete teke inimese kohta on samuti kasvanud umbes 357 kilogrammilt 2014. aastal ligi 375 kilogrammini viimastel aastatel.
„Need näited osutavad, et majanduse ja tarbimise kasv tekitavad jätkuvalt uut keskkonnasurvet, isegi kui osa protsesse muutub keskkonnasäästlikumaks,“ sõnas Oras.
Keskkonnaprobleemidele reageerimine on laienenud ja tugevnenud
Samas on selgelt näha ka keskkonnaprobleemidele reageerimise elavnemist. Mitmed keskkonnameetmeid kajastavad näitajad on aastatel 2014–2024 kasvanud.
Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal on suurenenud 31,2%-lt 36,4%-ni ning ringleva materjali määr 11,3%-lt 20,5%-ni. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises on kasvanud 26,1%-lt 38%-ni, mis näitab üleminekut puhtamatele energiaallikatele.
Positiivseid muutusi on näha ka põllumajanduses: mahepõllumajandusmaa osakaal on kasvanud 16%-lt 22,6%-ni ning mahetoodangu osatähtsus 4,7%-lt 7,8%-ni.
See näitab, et ühiskonna võimekus keskkonnaprobleemidele reageerida on suurenenud ning lahendusi leitakse järjest enam.
Keskkonnamuutused kujunevad ajas ja koosmõjus
Oras tõdeb, et kuigi keskkonnaga seotud majandustegevus ja tööhõive on kasvanud ning keskkonnakaitsesse investeeritakse järjepidevalt, ei liigu keskkonnasurve samas tempos. „Andmed viitavad, et tegemist on mitmesuunalise protsessiga,“ rääkis ta.
„Ühelt poolt vähenevad mõned keskkonnamõjud tehnoloogia- ja poliitikameetmete tõttu. Teiselt poolt kompenseerib neid võite osaliselt majanduse ja tarbimise kasv. Nii võivad ühe valdkonna edusammud teistes toimuvate muutuste tõttu osaliselt või täielikult hajuda,“ põhjendas Oras.
Selline mitmesuunaline areng aitab selgitada ka seda, miks keskkonnakaupade ja -teenuste sektori kasv ei avaldu otseselt keskkonnasurve vähenemises. Kuigi sektori lisandväärtus on kasvanud ja tööhõive on suurenenud umbes 20%, kujuneb kogu keskkonnamõju tootmise ja tarbimise koosmõjus.
See tähendab, et keskkonnamuutused ei kujune üksikute edusammude tulemusena, vaid erinevate, sageli vastassuunaliste protsesside koosmõjus. Just see määrab, kui kiiresti ning millises suunas keskkonnasurve ja -seisund tegelikult muutuvad.
Vaata ka keskkonna valdkonnalehte. Detailsemad andmed keskkonnakaupade ja -teenuste sektori ja keskkonnasurve kohta. Uuri ka Tõetamme ja Eesti säästva arengu strateegia näitajaid statistika andmebaasis.
Andmed on avaldatud 22.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete juht statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)