Andmepõhine aruandlus

Halduskoormuse vähendamise projekt Andmepõhine aruandlus

„Nullbürokraatia“ algatusest välja kasvanud projekt „Andmepõhine aruandlus“ loob riigile vajalike andmete automaatse liikumise lahenduse, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest. Tegemist on Maksu- ja Tolliameti (MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga (EP) ühisprojektiga. Esimeses järjekorras vähendatakse ettevõtjate koormust palga- ja tööjõuandmete esitamisel. Statistikaamet võtab ettevõtjatelt palga- ja tööjõuandmeid vastu alates 1. jaanuarist 2021. Järgmise kahe aasta jooksul töötatakse välja ülejäänud majandusarvestusest edastatavate andmete taksonoomia ja võimaldatakse nende automaatne esitamine.

Andmete esitamise koormus seisneb peamiselt infosüsteemidest vajaliku info koondamises, selle põhjal arvutuste tegemises ja andmete sisestamises eri ajahetkel eri ametite keskkondadesse. Üks võimalus koormust vähendada on liigutada aruandlusandmeid automaatselt. See tähendab, et ettevõte kasutab oma infosüsteeme tavapäraselt edasi, aga aruandluseks vajalikud andmed kogutakse ja edastatakse infosüsteemist otse vastavale asutusele. Selle võimaldamiseks võib olla ettevõttel vaja oma infosüsteeme seadistada, et andmed oleksid seal sobival kujul esitatud.

Ettevõtjad peaksid tähelepanu pöörama infosüsteemide uuendamise võimalustele, et tagada automaatset aruandlust võimaldava tarkvara kasutamine. Lisavõimalustega tarkvara kasutamine nõuab küll algselt mõningast seadistamist ja ka tehingute senisest detailsemat kirjeldamist, kuid seejärel väheneb aruannete koostamiseks ja esitamiseks kuluv aeg märkimisväärselt. Ettevõtjatel säilib võimalus esitada andmeid eSTATis, mille kasutusmugavust püütakse suurendada. eSTATi küsimustikud eeltäidetakse automaatselt edastatud palga- ja tööjõuandmetega, puudujäävad andmed saab sisestada eSTATis eraldi või laadida üles failina. Statistikaamet otsib ka aktiivselt võimalusi, et esmase andmeallikana kasutada registrite infot.

Andmete automaatsele vastuvõtmisele üleminek toimub mitmes etapis ning esimesena tegeldakse palga ja tööjõu valdkonnaga. Automaatne andmeedastus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. Andmete struktuur standarditakse, st luuakse asutusteülene taksonoomia ja võetakse kasutusele uus rahvusvaheline andmevahetusstandard eXtensible Business Reporting Language Global Ledger (XBRL GL).

Mis on XBRL GL?

XBRL GL on info edastamise struktureeritud XML-põhine vorming, mis sobib äri- ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Rahvusvahelisel standardil põhineva struktuuriga andmevahetusfaili vormingu kasutusele võtmine võimaldab luua analoogseid andmevahetusi eri rakenduste vahel ning seeläbi on saadav kasu palju suurem. Taksonoomia põhineb XBRL GLi standardil ja standardi laiendusel nimega Dimensions 1. Taksonoomiat uuendatakse finantsinfosüsteemis vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui kord aastas.

XBRL GLi vorming kasutab andmete edastamiseks ettevõtte finantsinfosüsteemis kajastatud ja taksonoomiaelementidega (klassifikaatorid) rikastatud tehinguid, mis on summeeritud taksonoomiaelementide komplekti tasemele. Finantsinfosüsteemides on vaja seadistada vajalike klassifikaatorite info ning selle alusel liidetakse ühte tüüpi andmed esitamiseks kokku.

XBRL  veebileht

XBRL GLi taksonoomia info

AA3.0 liidestamiseks vajalikud juhendid

Andmeesitaja vaade projektile AA3.0

Tarkvaraarendaja vaade projektile AA3.0

Vajalikud materjalid tarkvaraarendajale

Statistikaamet teeb avalikuks palga ja tööjõukulu andmete automaatse esitamise jaoks vajaliku taksonoomia näidised ja juhendid. Selle alusel saavad tarkvaraarendajad alustada andmeesitajate finantsinfosüsteemide seadistamist andmeedastuse võimaldamiseks. Lahenduse tulemusena saab ettevõtetele pakkuda mugavat andmeedastuse moodust, kus andmed liiguvad andmekogujale otse ettevõtja finantsinfosüsteemist.

Arhiveeritud materjalid