Ettevõtete kiirstatistika

Ettevõtete käive

Statistikaamet avaldab 2023. aasta algusest taas ettevõtete käibe kiirstatistikat. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast.

Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), kes on esitanud käibedeklaratsiooni.

Võrreldes 2020. aasta versiooniga, on metoodikas tehtud mõningaid muudatusi.

 

Joonisel esitatakse ettevõtete käibed kuus (nii summa kui ka mediaan) käibedeklaratsiooni (KMD) alusel alates 2019. aastast.

Mediaan on summa, millest 50% ettevõtete käive on väiksem ja 50% ettevõtete käive suurem.

 

Joonisel on kujutatud ettevõtete käibe muutus võrreldes aasta varasema sama perioodiga. Toodud on nii käibe muutus kuu kohta kui ka libisev keskmine ehk viimase kolme kuu keskmine muutus. Selleks et paremini hinnata ettevõtete hakkamasaamist inflatsiooni ajal, on käibe muutuse kõrval välja toodud ka kulude muutus. See pärineb teisest allikast, statistikatööst „Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“, mille andmed leiab siit ja see esitatakse kvartali kohta.

Muutus on arvutatud järgmiselt:

(käive jooksval aastal – käive eelmisel aastal) / käive eelmisel aastal  ×100%

 

 

Tegevusala

Joonisel esitatakse käive kuus ettevõtte põhitegevusala järgi.

 

Joonisel esitatakse ühe kuu käibe suhteline muutus protsentides tegevusalade kaupa võrreldes eelmise aasta sama kuuga alates jaanuarist 2020.

 

Joonisel on kujutatud kuu käibe suhteline muutus detailsemate tegevusalade kaupa (kahekohaline EMTAK). Muutus on leitud libiseva keskmise alusel: vaatluskuu ja sellele eelneva kahe kuu summa suhteline muutus võrreldes aasta varasema sama perioodiga. Punased toonid väljendavad käibe langust, rohelised kasvu.

Ettevõtte töötajate arv

Joonisel esitatakse ettevõtete käive töötajate arvu järgi.

 

Joonisel on kuu käibe suhteline muutus protsentides ettevõtte töötajate arvu alusel võrreldes eelmise aasta sama kuuga alates jaanuarist 2020.

 

 

Kohalikud omavalitsused

Joonistel esitatakse ettevõtete käive kohalike omavalitsusüksuste kaupa. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et ettevõtted on kohalikesse omavalitsusüksustesse määratud registreeritud asukoha järgi. Kaasatud on üksnes ettevõtted, mille asukoht oli võimalik nii täpselt määrata. Ettevõtte tegutsemiskoht võib registreeritud aadressist erineda. Üksikute ettevõtete tehingud võivad (eriti väiksemate) kohalike omavalitsusüksuste näitajaid oluliselt mõjutada. Joonistelt on eemaldatud väärtused, mis ei vasta konfidentsiaalsusnõuetele, mistõttu võivad aegread olla katkendlikud.

Joonisel on esitatud ettevõtete käive kohalike omavalitsusüksuste kaupa.

 

Kaardil on esitatud käibe muutus kohalikes omavalitsusüksustes. Üksikute ettevõtete tulemused võivad väiksemates omavalitsusüksustes pilti oluliselt mõjutada. Selle leevendamiseks on leitud vaatluskuu ja sellele eelneva kahe kuu käibe summa suhteline muutus võrreldes aasta varasema sama perioodiga.

 

 

Metoodika

Joonised on tehtud maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni (KMD) andmete alusel. Deklaratsiooni esitavad käibemaksukohustuslased iga kuu 20. kuupäevaks eelmise maksustamisperioodi (kuu) kohta. Vormil KMD deklareeritakse maksustatavad tehingud ja toiminguid maksumäärade kaupa.

 

Käibe arvutamise valem

              R1          20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud

+            R2          9% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud

+            R21        5% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud

 

+            R3          0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud

-             R6          Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku

-             R7          Muu kauba soetamine ja teenuse saamine, mida maksustatakse käibemaksuga

+            R8          Maksuvaba käive

+            R9          Erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käive (KMS § 411) ning teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba maksustatav väärtus

 

(Varasemas ettevõtete kiirstatistikas oli käibe arvutamise valem vormi ridade 1, 2 ja 3 summa.)

Hõlmatud on äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on käibemaksukohustuslased.

Ettevõtte töötajate arvu grupp ja tegevusala on leitud statistikaameti majandusüksuste statistilise registri andmete alusel käibe tekkimise aasta seisuga.

Deklareeritud käibe ja ettevõtete müügitulu näitaja erinevused on järgmised:

  • müügitulu ei sisalda müüdud põhivara;
  • müügitulu ei sisalda aktsiisimaksu;
  • müügitulu ei sisalda ettemakseid;
  • müügitulu hinnang arvutatakse ka väikeettevõtetele, kes pole käibemaksukohustuslased.

 

 

 

Ettevõtete tööjõukulud

Statistikaamet avaldab kiirstatistikat ettevõtete tööjõukulude kohta tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) lisade 1, 2 ja 4 andmete põhjal.

Hõlmatud on äriühingud ja FIE-d, kes on teinud maksustatavaid väljamakseid füüsilistele isikutele.

 

Joonisel on esitatud tööjõukulu kokku ja tööjõukulu töötaja kohta.

 

Joonisel on esitatud tööjõukulud töötaja kohta tegevusalade kaupa alates jaanuarist 2019.

Selleks et hinnata, kui suur on tööjõukulude osa, on välja toodud ka konkreetse tegevusala tööjõukulude summa osatähtsus kulude summast. See pärineb teisest allikast, statistikatööst „Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“, mille andmed leiab siit ja see esitatakse kvartali kohta.

 

 

Käibe ja tööjõukulude võrdlus

 

Joonisel on esitatud käibe ja tööjõukulude muutuse võrdlus alates jaanuarist 2020. Y-teljel on kujutatud töötaja kohta arvutatud tööjõukulude ja x-teljel töötaja kohta leitud käibe suhteline muutus vaatlusalusel kuul võrreldes aasta varasema sama kuuga.

Seoste hindamisel tuleb silmas pidada, et deklaratsioonis esitatakse ettevõtte käive tekkepõhiselt, aga tööjõukulu esitatakse väljamaksekuu järgi. Enamasti sisaldavad kuu väljamaksed eelmise kuu töötasu. Seega avaldub tööjõukulu muutus umbes ühekuuse hilinemisega, võrreldes käibe muutusega.

 

 

Metoodika

Tööjõukulu on leitud maksu- ja tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) andmete alusel. TSD esitavad juriidilised ja füüsilised isikud iga kuu 10. kuupäevaks eelmisel kalendrikuul tehtud maksustatavate väljamaksete kohta.

Joonistel on esitatud äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kes on teinud maksustatavaid väljamakseid.

TSD-lt on kasutatud lisade 1, 2 ja 4 andmeid.

TSD lisa 1. Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinni peetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse.

TSD lisa 2. Mitteresidendist füüsilistele või juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinni peetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

TSD lisa 4. Erisoodustused.

 

Tööjõukulu komponendid

  • Töötasu (TSD lisa 1 väljamakseliigid 10, 11, 12, 13, 15 , 21, 22, 23, 70 ja TSD lisa 2 väljamakseliigid 120, 121, 122, 126, 127, 128, 144, 145, 146, 147, 148, 149, 156, 157, 270).
  • VÕS-i tasu – võlaõigusseaduse kohaselt töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel tehtud väljamaksed (TSD lisa 1 väljamakseliigid 17, 18, 19, 20 ja TSD lisa 2 väljamakseliigid 123, 124, 125).
  • Tööandja makstud toetused ja hüvitised – tööandja makstud haigushüvitised, tööõnnetuse ja kutsehaiguse hüvitised, kolmanda pensionisamba sissemaksed, hüvitised töölt vabastamise korral, toetus lapse sünni puhul (TSD lisa 1 väljamakseliigid 14, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 71, 72, 73, 74 ja TSD lisa 2 väljamakseliigid 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 137, 138, 139, 140, 141, 142, 143, 158, 159, 271, 272, 273).
  • Tööandja makstud erisoodustused – eluasemekulude katmine, kindlustusmaksete tasumine, isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine, tasemeõppe kulude katmine, kulutused töötajate tervisele ja muud erisoodustused.
  • Sotsiaalmaks.
  • Tööandja töötuskindlustusmakse

 

Töötaja kohta arvutatud tööjõukuludes on samal ajal mitmes ettevõttes töötav isik võetud eraldi arvesse iga ettevõtte korral. Ettevõtte tegevusala on leitud statistikaameti majandusüksuste statistilise registri andmete alusel väljamakse tegemise aasta seisuga.

Statistikaameti andmebaasis avaldatav tööjõukulu (statistikatöö 21103 „Tööandja kulutused töötajatele“) erineb tööjõukulust deklaratsiooni alusel järgmiselt:

  • deklaratsiooni väljamaksed on kassapõhised, statistikatöös esitavad ettevõtted tööjõukulu tekkepõhiselt;
  • deklaratsioonis ei saa eristada ettevõtte kontrollorgani liikme tasu, mida ei arvata tööjõukulu hulka;
  • statistikatöös ei võeta arvesse VÕS-i lepingute alusel tehtud väljamakseid, sest rahvusvaheliselt peetakse VÕS-i lepinguga töötavaid isikuid iseendale tööandjaks. Parema võrreldavuse jaoks on arvutatud deklaratsiooni tööjõukulud ka ilma VÕS-i lepinguteta;
  • deklaratsioonidest puuduvad järgmised suuremad tööjõukulu komponendid: koolituskulu, kulu vormiriietusele ja tööjõu värbamise kulu.