Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Ukrainlased Eesti tööturul

Venemaa kallaletung Ukrainale on sundinud miljoneid ukrainlasi oma kodudest ja kodumaalt lahkuma. Paljud neist on leidnud uue elukoha Eestis. Sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset, mis annab õiguse Eestis töötada. Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitsega Ukraina põgenikud ja teistel alustel (elamisluba, lühiajaline töötamine jm) riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud.

Andmed isikute kohta pärinevad rahvastikuregistrist ja töösuhte olemasolu kohta töötamise registrist. Andmete kogumise metoodikaga saab lähemalt tutvuda lehekülje lõpus.

Allolevad joonised näitavad, mis tegevusalal ja kus töötavad ajutise kaitse saanud ning teistel alustel Eestis viibivad Ukraina kodanikud.

Üldine jagunemine: sugu ja töösuhte olemasolu

Joonis näitab 15–75-aastaste ajutise kaitse saanud ja teistel alustel Eestis viibivate Ukraina kodanike jagunemist soo ja töösuhte olemasolu põhjal.

Tegevusala

Joonis näitlikustab töötavate ajutise kaitse saanud ja teistel alustel Eestis viibivate Ukraina kodanike jagunemist tööandja põhitegevusala järgi. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.  

 

Vanuserühm

Joonisel on näidatud ajutise kaitse saanud inimesed ja teised Ukraina kodanikud vanuserühma ja töösuhte olemasolu järgi. Töösuhte olemasolu valimiseks vajuta legendile.
 

 

Maakond

Kaardil on näidatud töötavate ajutise kaitse saanud ja teistel alustel Eestis viibivate Ukraina kodanike arv nende töötamise maakonna järgi. Lisaks on kuvatud Ukraina töötajate osatähtsus kõigist piirkonnas töötavatest inimestest protsentides. Näitajat saab valida legendilt.

 

Ametiala

Joonisel on kuvatud töötavate ajutise kaitse saanud ja teiste Ukraina kodanike jagunemine ametiala pearühma järgi protsentides. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.

 

Tutvu ka teiste asutuste andmetega Ukraina sõjapõgenike kohta:

Politsei- ja piirivalveamet – Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike arv 

Töötukassa – Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest registreeritud töötute statistika

Haridusandmete portaal Haridussilm – Ukraina sõjapõgenikud Eesti haridussüsteemis

Sotsiaalkindlustusamet – üldandmed, vastuvõtu- ja infopunktid, lühiajaline majutus, kliendikontaktid ja väljamaksed, telefonipöördumised, elukoha registreerimised, koolikohad

Metoodika

Ukraina kodanikud on jaotatud kolme gruppi vastavalt Eestis viibimise alusele.

  1. Ajutise kaitse saavad taotleda sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed (nende seas on ka teiste riikide kodanikke). Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused, nagu on Eesti elanikel: näiteks õiguse siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus.
  2. Elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel on üldjuhul õigus Eestis töötada. Elamislubade andmist kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele reguleerib välismaalaste seadus. Elamisluba võib olla tähtajaline või pikaajaline.
  3. Lühiajalised töötajad on välismaalased, kes viibivad seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja või õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise saab registreerida hooajatööna kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Andmed ajutise kaitse saanud inimeste kohta pärinevad rahvastikuregistrist. Elamislubade andmed saame elamislubade ja töölubade registrist ning lühiajalise töötamise info välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust. Andmed töösuhte olemasolu kohta pärinevad töötamise registrist.

Töötamisena arvestatakse joonistel näidatud kuupäeval kehtinud töösuhteid. Andmeid uuendame edaspidi regulaarselt.

Kuigi ühel inimesel võib olla mitu töösuhet, on igaühele leitud peamine töösuhe. Otsustamise aluseks on esmajärjekorras töötamise liik (eelistatud on tööleping ja sarnased lepinguliigid), seejärel lepingu tähtaeg (eelistatult tähtajatu), koormus (eelistatult suurem) ja staaž (eelistatult pikem).